Kaheaastane isekülvi teel uuenev dekoratiivne lill. Varajase ja ilusa õitsemisega taim. Harunenud varred 15-25 cm kõrgused. Helesinised õied koondunud kohevasse, lühikesse õisikusse.
Õitseb mais- juunis. Kasutatakse lillepeenras, alpinaariumis, ridadena bordüüris.
Agrotehnika: taim on niiskust armastav, talvekindel. Eelistab poolvarjulist või varjulist kasvukohta, viljakaid muldi, niiskust. Talub õitsvana ümberistutamist.
Seemned külvatakse mais- juunis alalisele kasvukohale. Temperatuuril +18°C ilmuvad tõusmed 14-20 päevaga. Seemikud harvendatakse, jättes taimedevaheliseks kauguseks kuni 20 cm.
Kerget nostalgianooti kaasatoov ning iluaeda romantika ja õrnusetunnet põimiv kuni 25 cm kõrgune lill, õitseb mais-juulis; olles kaheaastane, uuendub isekülvi teel, moodustades esimesel aastal leheroseti ning õitsedes teisel aastal. Taevassiniseid, küllalt suuri õisi ilmub rikkalikult, hästi kuju säilitavatel taimedel. Õitsemine rikkalik - maist suve keskpaigani. Sobib imeliselt iluaeda, aiavaasi, kruusaaeda, vee äärde ja ääristaimeks. On võrdselt sibullilledega mais aia parimaks ehteks. Kasvab suurepäraselt varjus, kus õitsemine jätkub peaaegu kogu suve.
Soovitused külviks ja hoolduseks:
- seemned külvata külvikasti või konteinerisse vett ja õhku läbilaskvasse mulda kevadel või suve alguses;
- kindlustada regulaarne kastmine, kobestamine, varjutamine otseste päikesekiirte eest, vajadusel pikeerida taimed toitaineterikkamasse mulda;
- istikud istutada kasvukohale õhtul või pilves ilmaga, kasta hästi ja multšida;
- kevadel pealtväetatakse mikroelementidega täismineraalväetistega, suvel viia mulda puutuhka, vajadusel orgaanikat, kas siis hästi kõdunenud komposti, või lehekõdu.
Esimesel aastal moodustub juurelähedane leherosett, õitseb teisel kasvuaastal.
Grandeville.
Eng.: Alpine Forget-Me-Not. Suom.: Lemmikki. Sven.: Alpförgätmigej.
* Alpi lõosilm - Myosotis alpestris F.W.Schmidt.
Looduses kasvab Alpides, Karpaatides ja Kaukaasias. See on püsik millel on madal juurestik ja tihe leherosett hallikate karvadega kaetud lehtedega. Madalad (5-15 cm) tihedad puhmad kattuvad kevadel massiliselt õitega, õitseb mais, juunis 40-45 päeva. Erinevalt teistest meelespeadest - armastab see taim valgust mis on tüüpiline kividel kasvavatele taimedele. Paljundatakse ainult seemnetega. Selle taime baasil on aretatud hulgaliselt aedsorte. Antud aed-lõosilma kohtab kultuurtaimena harva.
Muld: hästi kasvavad niiskel, väetatud pinnasel. Üle väetatud, eriti värske sõnnikuga mullad põhjustavad aktiivset lehtede kasvu, mis rikub nendele liikidele omast looduslikku kasvu ja arengu rütmi. Meelespea mullaniiskust imav juuresüsteem võimaldab teda ümber istutada kogu kasvuperioodi jooksul isegi täieliku õitsemise ajal. Kui te soetasite sügisel seemneid ja tahate saada õitsvaid eksemplare juba kevadel, siis tuleb seemned külvata oktoobris-novembris.
Kast, pott või piimapakk (põhja teha auk) täidetakse mullaga. Muld peab olema kerge (2/3 mättamulda ja 1/3 jõeliiva), enne külvi kastetakse see läbi kaaliumbermanganaadi roosa lahusega. Sobiva kuuseisuga külvatakse seemned hajuskülvina mulla pinnale. Seemneid ei tohi mullaga katta kuna nad tärkavad paremini valguse käes. Enne külvi lastakse seemned korraks soolvette ning pinnale tõusnud seemned prakeeritakse. Põhja langenud seemned kallatakse üle puhta veega, kuivatatakse kergelt ja külvatakse niisutatud mulla pinnale. Pind peab olema sile, et kastmisvesi ära ei jookseks.
Esimeste tõusmete ilmumiseni (4-6 päeva pärast) kaetakse pind paberiga, mida mööda ka kastetakse. Pärast 1-2 pärislehe ilmumist võib hakata taimi pikeerima niiske turbamullaga täidetud kastidesse või pottidesse vahekaugusega 3-4 sm. Kastid paigutatakse külma kasvuhoonesse, et taimed läbiksid neile vajaliku külmaperioodi. Märtsis tuuakse kastid sooja ruumi-kuna meelespead on varjutaluvad ei ole ka pilvistel ilmadel vaja neid täiendavalt kunstlikult valgustada. Vaja on hoida pinnas piisavalt niiske.
Aprilli lõpus, tihti juba õiepungadega võib meelespead istutada peenrale, kus nad õitsevad mais. Peale õitsemist saabub lühike periood juunis-juulis kui meelespea kaotab dekoratiivsuse, kuna taim hävib täielikult, aga uued tõusmed, mis on kasvanud mahalangenud seemnetest ei ole veel dekoratiivsed.
Kas arvestada taimede isekülviga seda otsustab iga aednik ise. Kui seemned jätta taimele kuni nende külvini, siis ilmuvad tõusmed kogu aias, risustades teisi kasvukohti. Peale selle ei ole äraõitsenud meelespead kena vaatepilt. Ilmselt tasub jätta 2-3 taime seemnete valmimiseni ja pärast värskelt korjatud seemned külvata selleks ettenähtud kohta. Ülejäänud taimed koristatakse peale õitsemist peenralt. Tänu sellele, et meelespead istutatakse küllaltki tihedalt ja varju, ei vaja nad rohimist.
Haigused ja kahjurid: liigniisketel ja ja väetatud muldadel võib alpi meelespead kevadel kahjustada jahukaste.