0 arvamust  |  Lisa arvamus
Myosotis alpestris F.W. Schmidt
Tootja: Semo
Pakendis:0,2 g
Saadavus:9
1.76€
Maksudeta: 1.45€
Aed-lõosilm "Pastell" (värvide segu) - Мyosotis х hybrida hort.
Kaheaastane. Taime kõrgus kuni 20 cm. Õie diameeter on kuni 1 cm. Näeb hea välja aiavaasis, kiviktaimlas. See segu sisaldab erinevaid värvusi: sinine, roosa ja valge.
Varakult õitsev kauniõieline hargnenud varrega pinnakattetaim. Moodustab kompaktse tiheda 20-25 cm kõrguse puhmiku, mis mais kattub tumeroosade hõredatesse õisikutesse koondunud õite massiga.
Taimed on talvekindlad, taluvad ümberistutamist kevadsuvisel ajal ka õitsvana. Õitseb rikkalikult 40-45 päeva.
Suurepärane mitte ainult lillepeenras, vaid ka potitaimena ja rõdukastis. Rõdul või terrassil sobivad meelespead kokku teiste kaheaastaste lilledega.
Agrotehnika.
Külv: mais-juunis kasvuhoones paljunduspeenrasse. Paljundatakse ainult seemnetest.
Seemned kaetakse kergelt kerge lõimisega mullaga ja külv tihendatakse. Pikeeritakse 5 cm vahedega 4 nädala pärast kahe pärislehe faasis. Augustis, kui taimed on 4-5 cm kõrgused, istutatakse alalisele kasvukohale. Taimede vahekaugused 15-20 cm. Pärast istutamist kastetakse hoolikalt.
Eelistab poolvarjulist ja niisket viljakat mulda. Võimalik külvata istikute saamiseks oktoobris-novembris, et saada õitsvaid taimi juba kevadel.
Hooldus: kastmine, väetamine 3-4 nädalaste vaheaegadega.
Õitsemine: maist alates, 40-45 päeva.
Kasvukoht: paremini kasvavad varjus või poolvarjus, ent võivad kasvada ka päikeselistel kohtadel, kuid seal nende õitsemine lüheneb 20-le päevale.
Erandiks on alpi meelespea, mis on valguslembene. Hästi kasvavad niiskel, väetatud pinnasel. Üle väetatud, eriti värske sõnnikuga mullad põhjustavad aktiivset lehtede kasvu, mis rikub nendele liikidele omast looduslikku kasvu ja arenemise rütmi.
Haigused ja kahjurid: liiga niisketel ja väetatud muldadel võib alpi meelespead kevadel kahjustada jahukaste.
Paljundamine: kõik meelespead paljunevad suurepäraselt seemnetega, mida külvatakse mais-juunis külmkasvuhoonesse või ettekasvatuspeenrale. Kasvukohale istutatakse augustis või järgmise aasta kevadel. Annab rikkalikku isekülvi.
Meelespeade kultuursorte paljundatakse pistikutega. Mais- juunis võetakse pistikuteks võrsete tipud pikkusega 4-5 cm, mis istutatakse peenardele ja kindlasti varjutatakse.
Meelespea  juuresüsteem võimaldab teda ümber istutada kogu kasvuperioodi jooksul, isegi täieliku õitsemise ajal. Kui te sügisel soetasite seemned ja tahate saada õitsvaid taimi juba kevadel siis tuleb külvata seemned oktoobris-novembris.
Kast, pott või piimapakk (põhja teha auk) täidetakse mullaga. Muld peab olema kerge (2/3 mättamulda ja 1/3 jõeliiva), enne külvi kastetakse kaaliumpermanganaadi roosa lahusega. Sobiva kuuseisuga külvatakse seemned hajuskülvina mulla pinnale.
Seemneid ei tohi mulda ajada, kuna nad tärkavad kiiremini valguses. Enne külvi lastakse seemned korraks soolvette ja pinnale tõusnud prakeeritakse. Põhja langenud seemned kallatakse üle puhta veega, kuivatatakse kergelt ja külvatakse niisutatud mulla pinnale. Seemnetele puistatakse natuke kerget mulda ja vajutatakse kinni.
Pind peab olema sile, et vesi kastmise ajal ära ei voolaks. Esimeste tõusmete ilmumiseni (4-6 päeva pärast) kaetakse pind. Pärast 1-2 pärislehe ilmumist võib hakata taimi pikeerima niiske turbamullaga täidetud kastidesse või pottidesse vahekaugusega 3-4 cm.
Kastid paigaldatakse külma kasvuhoonesse, et taimed kohaneksid. Märtsis tuuakse kastid sooja ruumi, kuna meelespead on varjutaluvad, ei ole ka pilvistel ilmadel vaja neid täiendavalt kunstlikult valgustada. Vaja on hoida pinnas niiske.
Aprilli lõpus, tihti juba õiepungadega, võib meelespead istutada peenrale, kus nad õitsevad mais. Peale õitsemist saabub lühike periood juunis-juulis kui meelespea kaotab dekoratiivsuse, kuna taim hävib täielikult, aga uued tõusmed, mis on kasvanud maha langenud seemnetest, ei ole veel dekoratiivsed. Kas arvestada taimede isekülviga, selle otsustab iga aednik ise.
Kui seemned jätta taimele kuni nende külvini, siis ilmuvad tõusmed kogu aias, risustades teisi kohti. Peale selle ei ole äraõitsenud meelespead ilus vaatepilt. Ilmselt tasub jätta 2-3 taime seemnete valmimiseni ja pärast värskelt korjatud seemned külvata selleks valitud kohta. Ülejäänud taimed koristatakse peale õitsemist peenralt. Tänu sellele, et meelespead istutatakse küllaltki tihedalt ja varju, ei vaja nad rohimist.
Kasutamine: asendamatud kevadiste lillepeenarde ja rõdude kaunistamisel.
Soo-lõosilm on võimeline tugevalt võrsuma ja juurduma madala vee niiskes pinnases.
Alpi meelespea on asendamatu lillepeenardes, kus toimub taimesortimendi vahetus.
Meelespead koos tulpide ja nartsissidega – kõige levinumad lillepeenrad paljudes Euroopa maades.
Meelespea on ilus bordüürides, aga peab jälgima, et ta liialt ei laieneks ja ei suruks naabreid välja. Ilusad on meelespead kõrvuti maikellukestega puuvõrade all. Mai lõpus on need kõige ilusamad ja imetlusväärsemad paigad teie aias. Need lillepeenrad ei vaja suurt töökulu, kuna meelespea ja maikelluke moodustavad tiheda pinnakatte, takistades umbrohtudel kasvada. Nad õitsevad praktiliselt üheaegselt, aga peale õitsemist kaunistavad peenraid selleks ajaks suureks kasvanud kõrgemakasvulised varjutaluvad lilled. Need on sõnajalad (naiste- ja maarjasõnajalg), kamšatka angervaks, hosta jt., paigutatud meelespeade ja maikellukeste taustale.
Meelespead on ilusad ka palkonil pottides ja kastides. Nende õrnad õied on ilusad kui neid on palju. Palkonil või terrassil on neid hea kombineerida teiste taimedega.
Lõikelillena kasutades tuleb võtta terve põõsas, juured pesta mullast. Asetatuna vette, ilusasse keraamilisse vaasi, võib meelespeapõõsas kaunistada teie maja peaaegu kaks nädalat. Kimp punastest roosidest ja taevassinistest meelespeadest on lihtne, kuid efektne.
Meelespeadega sobivad värvilt näiteks tumesinised võõrasemad.

Eng.: Alpine Forget-Me-Not. Suom.: Lemmikki. Sven.: Alpförgätmigej. Bot. syn.: Sylvatica alpestris.

* Erinevatel rahvastel on oma legendid sellest lillest, nad kõik on seotud mõistega truudusest ja heast mälestusest. Kreekas räägitakse karjus Likasest, kes jättes hüvasti oma pruudiga, kinkis talle kimbu meelespeasid; sama muinasjutt on ka saksa folklooris. Vene “Nezabudka”, inglise “Forget-me-not” ja saksa “Vergissmeinnicht” – kõigil on üks tähendus. Näiteks räägitakse, et palju aastaid tagasi läks üks armunud paar jõe äärde jalutama.
Äkki nägi neiu järsul jõekaldal imekena sinist lillekest. Noormees ronis alla, et seda murda, aga ei suutnud end seal kinni hoida ja kukkus jõkke.
Tugev vool haaras noormehe, ta jõudis hüüda kallimale ainult: "Ära unusta mind! ", kui pea vajus vee alla...
See on ainult üks paljudest legendidest  kuidas õrn helesinine  lilleke on saanud nii tähendusrikka nime. Teda peetakse ka nõiarohuks: meelespeapärg, asetatuna kallimale kaela või panduna vasakule rinnale, kus lööb süda, hoiab teda võluväel tugevamini kõikidest ahelatest. Sama jõudu omistatakse ka taime juurtele.
Aed-lõosilm alpi - Myosotis x hybrida hort. - on mitmeaastane taim, kultiveeritakse kui kaheaastast.
Aed-lõosilm on väga vähenõudlik. Ta kasvab hästi ja õitseb rikkalikult nii päikesepaistel kui varjus, aga eelistab poolvarju. Õitseb kevade teisel poolel mai keskel. Hästi talub kevadist põuda ja isegi öökülmi kuni –5 kraadini C. Õitseb kaua (30-40 päeva) ja rikkalikult. Juuni lõpus - juulis valmivad arvukad seemned.
Seemned varisevad ja juba juulis ilmuvad noored taimed, mis augustis moodustavad tihedad ilusad põõsakesed.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.