Värvi-leetpõõsas

Värvi-leetpõõsas - Genista tinctoria.
Talvekindel ja vähenõudlik, kiirekasvuline ja õitseajal väga värviline põõsas.
Mitmeaastane taim Papilionaceae perekonnast.
Õitsva põõsa kõrgus: 85-100 cm.
Õisiku värvus: kollane.
Looduslik õitsemisperiood: juuni - september (õitsemise kestus 40-65 päeva).
Mullanõuded: keskmine.
Talvekindluse tsoonid: Z3 - Z8.
1,0 g = 235 seemet.

Vili - kitsas-piklik, külgmiselt kokkusurutud uba.
Valguslembeline, põuakindel ja Eestis üsna talvekindel (külmadel lumeta talvedel külmub oluliselt, kuid taastub kiiresti ja õitseb). Eelistab kuivi, liivaseid, viljatuid, lubjatud muldi, kuigi talub pikaajalist üleujutust. Viljakatel muldadel õitsemine halveneb.
Genista tinctoria paljundatakse seemnete ja pistikutega, mis juurduvad raskustega ilma stimulante kasutamata. Seemikud hakkavad vilja kandma kaheaastaselt. Kui seemneid pole vaja, lõigatakse pärast õitsemist varred, millel lilled olid, et stimuleerida järgmisel aastal rikkalikku õitsemist.
Dyeri luuda kasutatakse haljastuses väikeste gruppidena, see näeb eriti hea välja nõlvadel, kivistel aladel, kiviktaimlates ja äärealadel, aga ka väikeste puude või kõrgete põõsaste läheduses, mis õitsevad samaaegselt või vaheldumisi ja kombineerivad omavahel kaunilt mitte. ainult õitsemises, aga ka lehtede kuju ja värvi poolest.
* Varem saadi luuda võrsetest, lehtedest ja õitest stabiilset kollast värvi lina- ja siidkangastele ning kudumiseks kasutati põõsa painduvaid varsi.

Värvi-leetpõõsas - madal, kuni 1 m kõrgune põõsas, peenete vähehargnevate okstega, peaaegu paljaste, ereroheliste, piklik-elliptiliste, 2,5 cm pikkuste lehtedega. Kollased õied on lõhnatud, koondunud pikka, tipmisse, vertikaalsesse, vahel hargnenud õisikusse. Õitsemise kestus 40-65 päeva. Õitseb juunis-juulis. Vili on kitsas-piklik, külgedelt kokkusurutud kaun.
Värvi-leetpõõsas on kiiresti kasvav, õitsemise ajal väga kaunis põõsas, valgustarmastav, põuakindel, Eestis küllaltki külmakindel – väga karmidel lumeta talvedel saab külmakahjustusi. Kuid taastub kiiresti ja õitseb samal aastal. Eelistab kuiva, liivast, mitteviljakat, lupjasisaldavat mulda, talub lühiajalist uputust. Viljakas mullas õitseb halvemini.
Värvi-leetpõõsast paljundatakse seemnete ja pistikutega, mis ilma stimulaatorita juurduvad halvasti. Istikud saavad viljakandvaks teisel kasvuaastal. Kui ei vajata seemneid, lõikatakse õievarred peale õitsemist ära, et järgnaval aastal õitseks rikkalikult. Eestis vajalik kerge talvekate.
Varem kasutati varsi, lehti ja õisi kollase värvi saamiseks, millega värviti linaseid ja puuvillaseid kangaid, aga painduvaid oksi punumiseks.
Värvi-leetpõõsast kasutatakse haljastuses väikese rühmana, väga ilus on ta kaljul, kivistel kohtadel, alpinaariumis, bordüüris aga samuti väiksemate puude või kõrgete põõsaste ees, mis õitsevad samaaegsel, või järgimõõda ja moodustavad kauni koosluse nii õite kui ka lehtede dekoratiivsusega. Valgustarmastav.

Eng.: Dyer's greenweed, base-broom, dyer's broom, dyer's greenwood, dyer's weed, greenweed, waxen woad, wede-wixen, woodwaxen, woud-wix. Suom.: Pensasväriherne. Sven.: Färgginst. Bot. syn.: Genista depressa M.B.,Bot. syn.: Genista alpestris Bertol., Genista anxantica Ten., Genista borysthenica Kotov, Genista campestris Janka.