Teie ostukorv on tühi.
Kurk "Everest" F1
Kurk ''Everest'' F1.
Kornišooni-tüüpi iseviljuv kurgi hübriid Tšehhi selektsioonist.
Väga varajane ja mõruvaba. 1,0 g =35-50 seemet.
Avamaa ja kasvuhoone jaoks.
Kornišooni-tüüpi iseviljuv kurgi hübriid Tšehhi selektsioonist.
Väga varajane ja mõruvaba. 1,0 g =35-50 seemet.
Avamaa ja kasvuhoone jaoks.
* Universaalse kasutusega kurgid.
Universaalsed (salati ja soolamise) kurgid võivad olla kõik kurgid, vaja on vaid õigesti valida konserveerimise ja soolamise meetod. Arvatakse, et mügarikud vilja pinnal soodustavad soola imendumist vilja sisemusse, kuid ka õhuke koor siledaviljalistel kurkide laseb samuti hästi soola läbi.
Peamine on, et viljadel oleks väike seemnekamber ja tihe viljaliha, siis saab ka lihtsa soolamisega krõmpsuv kurk.
Suurepärane meetod kurkide soolamiseks ja konserveerimiseks:
mistahes nõusse soolata kurgid koos maitseainetega 4-5 päevaks (1 spl soola 1 liitrile veele). Seejärel panna kurgid steriliseeritud purkidesse, valada peale keev soolvesi (1 spl soola 2l veele). Kaanetada purgid. Nii saadakse kurgid, mis on juba sooldunud konserveeritud kurgid, mis säilivad ilma konservantideta.
Loe rohkem "Seemnemaailma" lugemissaalis: "Kuidas valida kurkide mitmekesiste sortide seast tarvilik hübriid".
* Kurkide kasvatamisel kilekasvuhoones on tähtis taime õige kujundamine, muidu ei saa me loodetud saaki, vaatamata sordi iseloomustusele. On vaja arvestada, et hübriididel on emasõied millest moodustuvad viljad peavarrel, tavalistel sortidel asuvad nad külgvõrsetel. Kuna kasvuhoonetes me kasvatame põhiliselt partenokarpseid hübriide tuleb seda kindlasti arvestada taime kujundamisel. Pikaviljalistest on enam levinud: "Zozulja", "Aprelski", "Ivana", "Darina", "Emelja" jt. Nad on saagikad, varajased, nende viljad sobivad salatite valmistamiseks.
Lühikeseviljalistest partenokarpsetest hübriididest enamlevinud: "Klaudia", "Marinda", "Bianka", "Vilma", "Maša" jt. väga heade maitseomadustega nii värskelt kui konserveeritult. Soovitatud hübriididel moodustub saak peavarrel, seega kärbitakse peavart ainult üks kord kui ta jõuab välja spaleerini, jättes talle üles 3-4 lehte. Taime latv keeratakse ettevaatlikult traadi ümber, et ta ei murduks ja seotakse kahest kohast kinni, ülemistest lehekaenlatest jäetakse 2-3 tekkinud võrset (olenevalt taime kasvutihedusest) kasvama. Need võrsed juhitakse allapoole ja näpistatakse tagasi kui nad asetsevad 1-1,2 meetri kõrgusel peenrast.
Emasõied ja külgvõrsed eemaldatakse alguses taime alumises osas kuni 4 leheni. Alumised külgvõrsed näpistatakse tagasi alates teise lehe kaenlast, aga keskel ja ülaosas teise ja kolmanda lehe kaenlas. Vilja kandmise lõpetanud võrsed ja haiged lehed eemaldatakse koheselt.
Väga tähtis on mitte lasta taimel üle spaleeri vohada! Sellega muutuvad halvemaks valgustingimused ja saagikus langeb märgatavalt. Kõrgete kurgisaakide saamiseks on vaja pidev orgaanika ja mineraalidega väetamine. Esimene tehakse kohe kui taim on juurdunud, umbes 5-6 päeva peale istutamist. Linnusõnnik segatakse veega vahekorras 1:15 ja lisatakse 5 g magneesiumsulfaati 1 ämbri kohta. Lahus jäetakse kasvuhoonesse 3-5 päevaks seisma. Selle ajaga ta käärib ja temast eraldub suur hulk süsihappegaasi mis on vajalik taimedele. Edasi antakse väetist iga 15 päeva tagant- orgaanikat koos mineraalidega. Mineraalväetisena on kõige parem kasutada- lämmastik- fosfor- kaaliumi kompleksväetist koos mikroelementidega (30 g 10 liitri vee kohta). Kulunorm: 1 liiter vedelikku taime kohta.
Taimed on väga tänulikud õhu kaudu saadavale süsihappegaasile: kiirendab kasvu, suurendab saaki ja parandab viljade maitseomadusi. Gaas eraldub pinnasest kui seal on sõnnikut. Peale selle võib kasvuhoonesse panna tünni sõnnikuleotisega (linnu või looma). Leotist tuleb segada ja uuendada. Kurke tuleb korjata järjepidevalt, ei tohi lasta neil üle kasvada, harv viljade korjamine pidurdab järgmiste viljade arengut.
* On teada ka lihtne moodus kurkide rohelise värvi säilitamiseks: enne konserveerimist tuleb neid keeva veega töödelda, ning kohe külma veega maha jahutada.
