Kurk "Piccolo di Parisi"

* Kuidas pikendada värskete kurkide saamist suve lõpus? 
Sügise algusest augusti keskpaigast on põhiliseks kasvaja piirajaks ja viljade valmimiseks temperatuur eriti öisel ajal aga samuti on võimalik taimede massiline haigestumine seenhaigustesse.
Hommikusel ajal kiledel olev külm udu soodustab taimede jahtumist. Avamaal kasutatakse taimede kaitseks eriti öösel (või ka mitu päeva) katteloori.
Tunnelitelt pole juunis kilet mõtet täielikult eemaldada vaid tõsta üles üks külg; siis on suve lõpus hea katta tunnel uuesti, traumeerides sellega vähem taimi.
Klaaskasvuhooned säilitavad paremini soojust kui kilekasvuhooned.
Päevane keskmine temperatuur tõuseb klaasmajas päevasel ajal pilves ilmaga +6+8ºC, öösel +2+6ºC samal ajal kilemajas vastavalt 2-4ºC ja 0,5-3ºC.
Peale selle pole klaasmajades kondentsvett. Seega paremad kasvutingimused on klaaskasvuhoones, temperatuur, õhuniiskus, kui kiles.
Tuleb meeles pidada et viimasel ajal on ilmunud hüdrofoorsed polümeer materjalid, nad on aga kallimad kui tavaline polüetüleenkile.
Külmade saabumisega jääb taimede toitumine aeglasemaks. Temperatuuri langedes mullas iga (1ºC) +16+18ºC-ni juure toitumisvõime väheneb 8-15%.
Seoses sellega, et aktiviseerida juurte tööd antakse juurevälist väetist. Olenevalt ilmastikutingimustest vähendatakse pealtväetamist juure kaudu 20-40%.
Juurevälist väetamist teostatakse väetislahuga kompleksväetisest (soovitatav, et lahus sisaldaks ka mikroelemente) väetise konsentratsioon 1-2 g/liitri kohta.
Juureväline väetamine ei tõsta mitte ainult produktiivsust vaid ka aktiviseerib lehtede ja külgvõrsete kasvu, mis on väga tähtis edasisteks viljade moodust amiseks.
Suve lõpus vähendatakse kastmist nii kasvuhoones kui avamaal. Jahedatel ilmadel soodustab liigniiskus juurte ja varre alumise osa nakatumist juuremädanikku.
Kilekasvuhoones tekib hommikuti tugev kondentsvesi mis soodustab paljusid seenhaigusi (hallitusi ja mädanikke). Sellepärast teostatakse katmikalal kastmist ainult päeva esimesel poolel.
Vilju ei tohi septembris mingil juhul üle kasvada kuna füsioloogiliselt nõrk taim hakkab kuivama või nõrgeneb järgmisteviljade areng.
Avamaal püüdke vähem liigutada ja keerata taime võrseid kohalt kohale. Sügise alguses ilmuvad taimel ebajahukaste, jahukaste ja viljade kängumine.
Viimastel aastatel on lisandunud ka viirushaigused, mis, kahjuks, iga aastaga laienevad.Külmade ilmade saabumisega sügisel jääb lesta vähemaks aga täid võivad kahjustada.
Ka kõige haiguskindlamad kurgid võivad haigestuda. See on seotud sellega et tuleb juurde järjest uusi haiguste mutatsioone.
Kui teil näiteks eelmisel aastal haigestus taim ebajahukastesse tuleb sel aastal taimi pritsida juba istiku faasis vähemalt kaks korda 1%-lise bordooga.
Kahjustataud taimi töödeldakse nõrga virtsa veega (1 g/1 liitrile), et aktiviseerida juurte ja lehtede kasvu.
Võib pritsida ka seisnud rohu leotisega (2-3 korda 7-9 päeva järgi esimeste juuremädaniku tunnuste ilmumisel).
Esimeste viirushaiguste tunnuste ilmumisel tehakse tugev pritsimine vee ja piima lahusega (9 osa vett ja 1 osa piima) lisades veidi kaaliumjodiidi (10 liitri lahuse kohta 5-10 tilka kaaliumjodiidi).
Askohitoosi vastu alandatakse õhuniiskust ja toidetakse taimi 0,5%-lise kaaliumilahusega.
Valge ja hallmädaniku ilmumisel tolmutatakse varre haiged osad söe või kriidi tolmuga ja haiged viljad eemaldatakse.
Taimed töödeldakse väetislahuga (10 liitri vee kohta 1 g tsinki, 2 gvaske, 10 g virtsa).
Kedriklesta vastu on profülaktikaks kasvuhoone desinfitseerimine ja peenarde aurutamine vastatavte vahenditega. Külvide ajal võib gaasitada tubaka või mahorkaga.
Taimede jäänused ja haiged tuleb põletada, kasvuhoone karkassid pritsitakse kevadel kloorilahusega (400 g kloori lahustatakse 12 liitris vees ja hoitakse 2-4 tundi).