Hõlmikpuu "Relikt"

Nimetus: tõlgituna jaapani keelest - "hõbedane aprikoos", või "hõbedane vili". Nii nimetatakse selle suurepärase jäänuktaime, mis pärineb Lääne-Hiinast, söödavaid vilju.
"Elav kivistis" - just nii kutsus hõlmikpuud Darwin. Ja tõepoolest, täpsemat kirjeldust on raske välja mõelda. Hõlmikpuu on üks vähestest iidsetest taimedest, mis on siiani maakeral säilinud.
Kirjeldus: see on üks kõige primitiivsemaid paljasseemnetaimi tänapäevases taimemaailmas, mis on ainuesindaja nii sugukonnas, kui ka perekonnas.
Heitlehine, kahekojaline puu, kõrgus 30-45 meetrit, sihvaka, pruunikas-halli tüvega. Noorte taimede kroon lai-püramiidjas, põhivõrsed männaselise asetusega, mis tulevad tüvest peaaegu täisnurga all; vanusega latv nüristub, ja kroon laieneb. Üldjuhul on isastaimed sihvakamad, püramiidse krooniga, emastaimed aga laiemad ja ümaramad. Mitte ükski tänapäevane paljasseemnetaim ei oma nii dekoratiivseid lehti, kui hõlmikpuu. Nad on lehvikukujulised, sageli lõhestunud kaheks pooleks, nahkjad, paljad, servast kergelt gofreeritud, hallikas-rohelised, pikkadel leheroogudel. Lehed on paigutunud üksikult, või kimpudena lühivõrsetel. Sügisel värvuvad nad ilusat kuld-kollast tooni, andes puule unustamatu ilme. Õied on väikestes, rohekas-kollastes õisikutes. Seemned on kaetud lihaka massiga (sarnaselt ploomile).
Hõlmikpuu kasvab aeglaselt: aastane juurdekasv 2 cm, üksikutel aastatel 4 cm. Eesti tingimustes vajab talvekatet.

Paljundamine: mitte ühtegi puud ei paljundata nii, nagu hõlmikpuud. Paljundamismeetod lähendab teda sõnajalgadele ja teistele eostaimedele, kellel toimub viljastumine tänu ujuvatele meessugurakkudele. Kõigil teistel puudel ei suuda meessugurakud iseseisvalt liikuda. Seoses sellega on hõlmikpuu huvitavaim objekt taimede evolutsiooni tundmaõppimisel. Hõlmikpuu värskelt korjatud seemned on kõrge idanevusega, kuid nad kaotavad selle kiiresti, kuna nende endosperm sisaldab rasvhappeid. 1000 seemne kaal 200 grammi. Peale seemnete puhastamist lihakast massist jääb järele vaid 25% algkaalust. Jooksvale meetrile külvatakse 10-15 g seemneid, külvisügavus 3-5 cm. Seemneid puhastatakse soolvees. Külvata on parem kohe peale töötlemist.
Kasvukoht: valgust armastav, tuulekindel, küllaltki külmakindel (talub kuni -30°C). Noori taimi tuleb kaitsta kõrvetavate päikesekiirte eest, kattes neid näiteks kerge kangaga. Täiskasvanud taimed on parem istutada hästi valgustatud kasvukohta. Taimed kohanevad edukalt mõõdukas tsoonis - seal, kus kliima on küllaltki pehme. Avamaal kasvab hõlmikpuu Moskvas, Sankt-Peterburis, Krasnodaris, Astrahanis. Kohtab ka Baltiriikides, Moldovas, Kesk-Aasia botaanikaaedades.
Muld: vähenõudlik. Edukaks kasvuks vajab hõlmikpuu pidevalt niisket mulda, mulla mehaaniline koostis pole nii oluline.
Hooldus: parasiite ja kahjureid hõlmikpuul pole. Kuid ohtu kujutavad endast hiired - nad võivad hävitada koort puutüve alusel isegi kümneaastasel puul. Selle häda korral aitab kui mässida tüve alus kuuseokste, tõrvapapi või takjatega.
Hõlmikpuul on tugev võrseid moodustav võime, annab kasvusid nii kännult, kui ka juurtest. Puu talub ümberistutamist halvasti, 2-3 aastat peale ümberistutamist, puu ei kasva.
Haljastajatele meeldib hõlmikpuu, kuid dekoratiivsetel eesmärkidel emastaimed ei sobi, sest viljade valmimise ajal lõhnavad puud ebameeldivalt.Tavaliselt kasutatakse haljastuses isastaimi. Puukoolides poogitakse noortele seemikutele isaspungi. Esimesel aastal on seemikute pikkus 12-15 cm. Hõlmikpuud on kerge paljundada seemnetega, varre- ja juurepistikutega.
Pistikud tuleb võtta juuni lõpus - juuli alguses. Eelistatud on võtta pistikud mitte pikkadelt (selleks ajaks veel halvasti puitunud), vaid lühikestelt võrsetelt, kust pistikud lõigatakse koos "kannaga", või eelmise aasta puitunud osaga. Eemaldatakse pooled lehed ja asetatakse mõneks tunniks juurestimulaatori lahusesse. Seejärel istutatakse kilekasvuhoonesse, kus substraadina kasutatakse jämedat liiva segatuna kõrgturba, perliidi, või mõne muu koheva, õhku läbilaskva materjaliga. Pistikuid piserdatakse regulaarselt, kord nädalas lisatakse piserdusvette "Epin" lahust. Soodsates tingimustes moodustuvad taimedele sügiseks kui mitte juured, siis kallus kindlasti. Talveks kaetakse pistikud kuuseokstega. Kevadel hakkavad nad küllaltki kiiresti kasvama, ning selleks ajaks tuleb jõuda nad istutada - aprillis. Pistikud arenevad edukalt ka vaid kallusega - teisel aastal kasvavad peaaegu kõigile juured. Kuid pistikutest saadud taimed arenevad oluliselt aeglasemalt, kui seemnetest saadud taimed, eriti esimesel kolmel aastal.

* Ajaloost: Kultuuris on hõlmikpuu tuntud XI sajandist. Hiinas ja Jaapanis kasvatati teda pühakodade läheduses. Praegu kasvatatakse hõlmikpuud Tõusva Päikese Maades kui viljapuud.
Hiinas kasvab hõlmikpuu looduslikes tingimustes kuni 45 m kõrguseks. Oletatakse, et ta läheneb 2000 aastasele piirile.
Esimesena ilmus hõlmikpuu Utrehti (Hollandis) Botaanikaaeda, kuid täpne kuupäev on teadmata. 1754-ndal aastal sattus ta Inglismaale. Seal on siiani säilinud puu, tänu millele õpiti selgeks hõlmikpuu viljastumise iseärasused. Inglased nimetavad hõlmikpuud "neitsilike juuste puuks". Tema lehed meenutavad inglastele ühe elegantsema sõnajala lehtede viile, mis on tuntud nimetuse all "venerina juuksed" (adiantum). Prantslased ristisid hõlmikpuu "neljakümne eküü puuks". Sellise veidra nimetuse sai ta 1780-ndal aastal Pariisi harrastus-botaanikult Petinilt. Tal õnnestus osta ühelt inglise aednikult potike viie väikese hõlmikpuuga, ning maksis iga puu eest 40 eküüd. Need puud olid vanemateks peaaegu kõigile hõlmikpuudele, mis kasvavad praegu Prantsusmaal.
Ajaloolised hõlmikpuud, praeguste taimede esivanemad, olid olemas juba enne, kui Kaljumäestik, siiski sattusid elavad hõlmikpuutaimed Ameerikasse alles 1784-ndal aastal. Vanim eksemplar kasvab praegu Philadelphias, Metsakalmistul. See veteranpuu on võetud kaitse alla, teda jälgivad spetsialistid.
Tänapäeval võib hõlmikpuud kohata Lääne-Euroopa parkides, ning Põhja-Ameerika linnades. Kultuuris tunneb ta end küllaltki hästi.

Eng.: Maidenhair tree, ginkgo, Fossil tree, Japanese silver apricot. Suom.: Neidonhiuspuu. Sven.: Gingko.