Kipslill pööris "White"

* Pööriskipslill - Gypsophila paniculata L.
Mitmeaastane taim kõrgusega kuni 120 cm.
Kodumaa on Euroopa, Põhja-Kaukaasia, Lõuna-Siber, Kesk-Aasia põhjarajoonid, Loode-Hiina.
Varred sõlmelised, tugevalt harulised, eriti ülevalt osast, moodustades pitsilise kerakujulise põõsa. Lehed väikesed, kitsad, juurelähedased, lantsetjad või siis lineaar-lantsetjad, ääristatud.
Kõik taimed on hõbedas-rohelised. Õied väikesed kuni 0,6 cm läbimõõduga, valged või roosad, lihtsad või täidis, kogutud pöörisõisikutesse. Õitseb juulis-augustis 40-45 päeva.
Vili - kupar, väikeste seemnetega, millede idanevus säilib 2-3 aastat. Ühes grammis on kuni 1300 seemet. Viljeluses 1759 aastast.
Asukoht: õitseb ja kasvab hästi valgusrikkas kasvukohas, talub ka kerget varju. Põhjaveevoolu puhul hukkub.
Pinnas: eelistab kergeid saviliiva või toitainerikkaid liivasavi muldasid, lupja sisaldavaid, vett hästi läbilaskvaid pinnaseid.
Hooldus: külmakindel kultuur, kuid noored taimed on parem talveks katta kuivade lehtedega.
Haigused ja kahjurid:  nõgipea, jahukaste, varre kaela mädanik, kollatõbi, ümarussid.
Paljundamine: seemnetega, mis külvatakse aprillis, mais peenardele. Sügisel istutatakse ümber alalisele kasvukohale arvestusega 2-3 taime ruutmeetrile.
Ilma ümberistutamiseta võivad mitmeaastased liigid kasvada ühel kohal kuni 25 aastat. Täidisõielisi sorte paljundatakse pistikutega ja pookimise teel.
Pistikuteks kasutatakse kevadisi noori võrseid, mis lõigatakse mais, juunis. Pistikutega tegelemise aeg on rangelt piiritletud. Juurdumine on kipslillel võrreldes teiste taimedega küllaltki madal, seepärast tuleb pistikuid tähelepanelikult hooldada. Erilist tähelepanu tuleb pöörata kastmisele, sest juurduvad pistikud ei kannata liigset rõskust.
Täidisõieliste pistikute pookimist tehakse kevadel mittetäidisõieliste vormide juurtele.
Kasutusalad: põhiliselt lõikelilleks, on hea kasutada suvistes ja talvistes kimpudes. Säilitab oma dekoratiivsuse ka kuivatatult.
Partnerid: peiulill, läänemagun, godeetsia.