Teie ostukorv on tühi.
Rodgersia henri
Rogersia aesculifolia var. henrici
1.70€
Maksudeta: 1.40€
Maksudeta: 1.40€
Henri rodgersia "New Hybrids" - Rodgersia henrici hybr.
Külmakindel püsik sugukonnast Saxifragaceae.
Väga dekoratiivne, sobib suurepäraselt üksikuna, või grupiistutuseks.
Lillevärvid: valge, kollasest roosani.
Lehestik: tumeroheline kuni pronksjas.
Looduslik õitsemisperiood: juuni-august
Õistaime kõrgus: 80 cm.
Mullanõudlus: niiske, keskmise toiteväärtusega.
Kasutamine: sobib lõikamiseks.
Talvekindluse tsoonid: Z5 - Z8.
Seemned külvatakse otse avamaale maist- juulini. 1,0 g = 7500 seemet.
Kultuuris kohtab kõige sagedamini hobukastanilehist rodgersiat (Rodgersia aesculifolia), mis on metsiku vormina levinud Kesk-Hiinas. Lehed on kujult ja suuruselt väga sarnased hobukastani lehtedele. Altpoolt karvased lehed on omased Henri Rodgersiale (Rogersia aesculifolia var. henrici).
Tänapäeval ei oma rodgersia väga laialdast kasutust haljastuses, kõige enam vast piisava materjali ja informatsiooni puuduse tõttu. Tegelikkuses väärib ta tänu paljudele silmapaistvatele omadustele palju suuremat osa dekoratiivtaimede seas nii väikestel, kui ka suurtel aladel.
Eesti tingimustes on parim kasvukoht varjuline. Nad taluvad küllaltki tugevat varju, kuid võivad edukalt kasvada ka kerges varjus huumusrikastel, liivsavimuldadel.
Ilus kooslus koos suurte mitmeaastaste taimedega - lursslill, kobarpea, astilbe, kitseenelas.
Rodgersiat paljundatakse tavaliselt põõsa jagamise teel, või harvemini seemnetega. Seemned on väikesed, parim külviaeg on vastu talve. Seemikud arenevad aeglaselt, kuid on küllaltki elujõulised. Juba teisel kasvuaastal annavad nad dekoratiivseid leherosette, õitsema hakkavad aga umbes viiendal kasvuaastal.
Rodgersia on küllaltki talvekindel, kuid soovitatakse siiski talveks kergelt kuuseokstega katta.
Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Teie kõrgeausus - kuninganna Rodgersia".
Külmakindel püsik sugukonnast Saxifragaceae.
Väga dekoratiivne, sobib suurepäraselt üksikuna, või grupiistutuseks.
Lillevärvid: valge, kollasest roosani.
Lehestik: tumeroheline kuni pronksjas.
Looduslik õitsemisperiood: juuni-august
Õistaime kõrgus: 80 cm.
Mullanõudlus: niiske, keskmise toiteväärtusega.
Kasutamine: sobib lõikamiseks.
Talvekindluse tsoonid: Z5 - Z8.
Seemned külvatakse otse avamaale maist- juulini. 1,0 g = 7500 seemet.
Kultuuris kohtab kõige sagedamini hobukastanilehist rodgersiat (Rodgersia aesculifolia), mis on metsiku vormina levinud Kesk-Hiinas. Lehed on kujult ja suuruselt väga sarnased hobukastani lehtedele. Altpoolt karvased lehed on omased Henri Rodgersiale (Rogersia aesculifolia var. henrici).
Tänapäeval ei oma rodgersia väga laialdast kasutust haljastuses, kõige enam vast piisava materjali ja informatsiooni puuduse tõttu. Tegelikkuses väärib ta tänu paljudele silmapaistvatele omadustele palju suuremat osa dekoratiivtaimede seas nii väikestel, kui ka suurtel aladel.
Eesti tingimustes on parim kasvukoht varjuline. Nad taluvad küllaltki tugevat varju, kuid võivad edukalt kasvada ka kerges varjus huumusrikastel, liivsavimuldadel.
Ilus kooslus koos suurte mitmeaastaste taimedega - lursslill, kobarpea, astilbe, kitseenelas.
Rodgersiat paljundatakse tavaliselt põõsa jagamise teel, või harvemini seemnetega. Seemned on väikesed, parim külviaeg on vastu talve. Seemikud arenevad aeglaselt, kuid on küllaltki elujõulised. Juba teisel kasvuaastal annavad nad dekoratiivseid leherosette, õitsema hakkavad aga umbes viiendal kasvuaastal.
Rodgersia on küllaltki talvekindel, kuid soovitatakse siiski talveks kergelt kuuseokstega katta.
Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Teie kõrgeausus - kuninganna Rodgersia".
Eng.: Fingerleaf Rodgersia. Bot. syn.: Rogersia aesculifolia var. henrici.
Nimetus tuleneb ameerika laevastiku admirali John Rodgersi järgi, kes juhatas ekspeditsiooni Hiinasse, kust leiti Rogersia podophylla (jaapani rodgersia).
Kirjeldus: leitud 8 liiki, mis on levinud Hiina ja Jaapani mägedes. Mitmeaastane, dekoratiivsete lehtedega risoomtaim. Rodgersia on väga suur, hämmastavalt ilus, võb öelda, et eksootiline taim, mis alati domineerib teie lillepeenras ja tõmbab endale tähelepanu. Kasvukoha valik: talub hästi varju, päikesele avatud kasvukohtadele ei soovita istutada. Vajalik on taimi kaitsta ka tugevate tuulte eest.
Hooldus seisneb peenra puhastamises vanadest lehtedest ja vartest kevadel, kohustuslikust regulaarsest kastmisest ja väetamisest orgaaniliste väetistega. Varred koos õitsemise lõpetanud õitega lõigatakse maha kuni esimese leheni. Sügisel puistatakse põõsale katteks komposti ja kuivi lehti - juhuks, kui esineb lumeta külmi. Kõik rodgersialiigid talvituvad Eesti tingimustes hästi, kuid sulgjas rodgersia vajab hoolikat katmist. Taimed võivad ühele kasvukohale jääda aastakümneteks, juhul, kui see koht sobib neile.
Paljundamine: seemnetega ja põõsa jagamisega, kevadel või sügisel. Jagamisel saadud tükikesed tuleb panna hästi ettevalmistatud pinnasesse tehtud auku või vakku 3-5 cm sügavusele, taimede vahekaugus 15-30 cm. Üsna kiiresti pärast ümberistutamist (2-3 aasta jooksul) saavutavad taimed normaalse suuruse. Kui on vaja saada kiirest tihendatud lehtede hulka , siis tuleks vahekaugus jätta minimaalne. Samamoodi paljundatakserisoomitükkidest, mis valmistatakse ette hilissügisel. Tükid pikkusega 7-10 cm istutatakse kasti mulla sisse ja viiakse talveks jahedasse, aga külmavabasse ruumi. Kevadel, kui ilmuvad kasvud, istutatakse ümber turbapottidesse, suvel aga koos pottidega peenrasse, kuhu jäetakse nad järgmise kevadeni. Rodgeriad tolmlevad omavahel, seepärast tuleb seemnete saamiseks istutada erin evad liigid üksteisest piisava vahemaaga. Värskeltkorjatud seemned külvatakse sügisel kasti ja pannakse aeda, et nad läbi külmuks. Kevadel tuuakse kastid ruumi. Seemned idanevad havasti ja pikka aega, seemikud arenevad väga aeglaselt. Tõusmed pikeeritakse potti, kasvatatakse suuremaks ja istutatakse peenrasse. Alalisele kasvukohale istutatakse alles 2 aasta pärast. Õitsemine saabub 3-4 aastal.
Kasutamine: üksik- ja rühmaistutuseks haljasaladel puude varju.
Partnerid: parima mulje loovad rodgeriad koos teiste kõrgekasvuliste püsikutega, näiteks kellukatega. Rodgersia on suurepäraselt vaadeldav ka keset madalamaid püsililli, kes eelistavad samasuguseid tingimusi nagu astilbed, epimeediumid, tiarell, hostad, morrowi tarn (Carex morrowii), ja longus tarn, mets-piiphein, laanesõnajalg ja teised sõnajalad.
