Tüüp: Talvine.
Kaal: kuni 110 g.
Keskhiline sibula sort, mida võib külvata ka sügisel.
1,0 g = 250-320 seemet.
Aga kas teate, et... sibula koristamisel juurekaela ära lõigata ei ole vaja. See kaitseb sibulat bakterite sissetungi eest. Kui kavatsete sibulaid palmida, siis tuleb juurekael jätta 10 cm pikkuseks ja sibulaid tingimata hästi kuivatada. Eriti efektne näeb sibul välja palmikutes, kui põimida koos kollaseid, punaseid ja violetseid sibulaid.
Mugulsibul pikendab noorust.
Jaapani teadlased tegid huvitava avastuse. Nad leidsid, et mugulsibul on võimeline „puhastama“ ajurakke ja hoidma neid vananemise eest. Teatud ained sibulas aktiveerivad ja noorendavad rakke, mis „vastutavad“ mälu ja emotsioonide eest.
* Sibula kasvatamisel sügisesest (talve alla) külvist või istikutest, on vajalik, et maa oleks viljakas, puhas umbrohtudest ja mulla reaktsioon oleks neutraalsele lähedane (pH 6-7). Kindel tingimus on, et koht oleks pidevalt päev läbi valgustatud, ei või lubada isegi umbrohtudest tingitud taimede varjutamist. Sügisel antakse kaevamisega 5-6 kg kõdunenud sõnnikut või komposti (kogus antakse 1m2-le), 0,5-2 kg lubiväetist või tuhka, aga samuti ka 50 g nitrofoskat.
Seemned külvatakse 1m laiusele ja 15-20 cm kõrgusele peenrale mitmeraealise külvina, ridade vahekaugus 15-25 cm. Külvinorm sügisese külvi korral 1-1,5 g /m2, külvi sügavus 1,5-2 cm.
Sügisel külvatakse ainult kuivi seemneid, arvestades külviaega nii, et seemned ei hakkks enne püsivaid külmi idanema. Soovitav on multðida külvid turbaga või kõdusõnnikuga (kihi paksus 1-2 cm), mitte aga saepuruga.
Pärast tõusmete ilmumist rohitakse, kobestatakse mulda süstemaatiliselt (7-10 päeva tagant) ridade vahesid 5-6 cm sügavuselt, ilma mulda taimedele kuhjamata, vajadusel kastetakse.
Ühe pärislehe faasis väetatakse sibulat, arvestades 10 g/m2 ammooniumnitraati ja kaaliumsulfaati, aga kuu aja pärast nitrofoskaga (50 g/m2).
4-5 pärislehe faasis tehakse juurevälist väetamist (0,5 g/m2 –le väetist, mis on lahustatud 60 ml vees).
Koristatakse sibul massilise lehtede lamandumise ajal. Sügisest külvist sibulad saavad koristusküpseks 18-20 päeva varem kui kevadise külvi puhul, aga sibulasaak on 20-35 % suurem kui kevadisel, aga seejuures säilib sibul paremini.
Sügisel tehakse peenrad viljakatel muldadel, mida kevadel suurvesi üle ei ujuta, laiusega 1m ja kõrgusega 15-20 cm.
Väikest tippsibulat kutsuvad aednikud pesasibulaks. Standardsest tippsibulast erineb see oma väiksema suuruse poolest: sibula läbimõõt ei ületa 1 cm.
Hilise külvi puhul niisugused sibulad talvituvad hästi ja praktiliselt ei putku, mida sageli juhtub tavalise sibulaga. Talviste külmade tulekuks jõuavad nad suurepäraselt juurduda ja kevadel alustavad kiiresti kasvu, kasutades talvist niiskusetagavara mullas. Ka ökonoomsuse seisukohast on pesasibula kasvatamine kasulik – 500 g –st kasvab sama palju sibulaid kui 1kg tippsibulast, kuid sibulad on seejuures suuremad.