Viirpelargoon "Simona" F1

Viirpelargoon "Simona" F1.
Püsik, mida kasvatatakse kui üheaastast.
Külv kergesse mulda 1 cm sügavusele. +20°C juures ilmuvad tõusmed 5-10 päeva jooksul. Pikeeritakse 3 nädala pärast 3 cm läbimõõduga potidesse. Mitte lubada mulla läbikuivamist ega temperatuuri kõikumist. Parim kasvutemperatuur on +15°C. Taime kõrgus 30-35 cm.
Istutusskeem 30x50 cm.
1,0 g = 150-200 seemet.

KASVUNÕUDED.
Oma olemuselt on pelargoonid üsna vähenõudlikud. Nad on soojalembesed, kuid kaasaegsed sordid, eriti F1 hübriidid, on ebasoodsatele ilmastikutingimustele rohkem vastupidavamad ja taluvad sügisel isegi nõrku öökülmi. Võivad hästi kasvada nii ereda päikese käes kui ka poolvarjus, mis võimaldab kasutada neid päikselistes kui mõõdukalt varjulistes kohtades. Pelargoonile tuleks valida kobe, toitaineterikas, mõõdukalt niiske ja vett hästi läbilaskev muld, kuna juured ei talu ligunemist.
SEEMNETEST PALJUNDAMINE.
Seemned külvatakse hästi vara, detsembris-jaanuaris, kuna õitsemine algab 5-6 kuud peale külvi. Mullana kasutatakse kerget kobedat turba baasil segatud mulda, millele on lisatud liiva või perliiti. Seemned külvatakse mulla pinnale kas vaokestesse või lauskülvil ja kaetakse kergelt mullaga. Külvid kaetakse kile või klaasiga ja piserdatakse perioodiliselt, et hoida neid pidevalt niiskena. Optimaalne temperatuur idanemiseks on +21..+22°С. Tõusmed ilmuvad 7 - 8 päeva pärast külvi. Koheselt vajavad seemikud ka korralikku valgustust. Ebapiisava valguse korral venivad taimed väga välja ja võivad hävida. Kasvuperioodil võib temperatuuri veidi alandada, kuni +18°С. Kasta tuleks sel ajal mõõdukalt (nii, et muld ei kuivaks ära, kuid poleks ka liiga niiske). 1-2 pärislehe ilmumisel pikeeritakse taimed ühekaupa 8-cm pottidesse, aga kui taimed on 8-10 cm kõrged, näpistatakse nende latv tagasi.

* Istikute arenguperioodil on soovitav kindlustada taimed 14-18 tunnise päevapikkusega. Pikem valguspäev kindlustab varajasema õitsemise.
Taimede väetamisega alustatakse 5-7 päeva pärast pikeerimist. Edaspidi väetatakse kord 7 päeva tagant. Kasutatakse mineraalseid kompleksväetisi (nitrofoska, fertika jne - umbes 30-35 g/10 l veele), veisesõnniku leotist või lämmastikupuudusel (kui lehed on kahvaturohelised ja taimed on aeglase kasvuga) – lämmastikväetisi (karbamiid, ammooniumnitraat jt). Häid tulemusi annab ka vaheldumisi mineraal- ja orgaaniliste- ning bioväetistega väetamine, viimased põhinevad humiinhapetel (Gumat, Gumiks jt).

* Kui pelargoonid külvati varakult ja taimed on hästi laialikasvanud, siis enne mahaistutamist või müüki võib neid suurematesse, 10 cm läbimõõdus pottidesse istutada.

Pelargoonide paljundamine pistikutega.
Pistikutest saab pelargoone paljundada alates varakevadest kuni suve lõpuni, kuid enamasti tehakse seda veebruaris-märtsis, toas või kasvuhoones talvitunud taimede tagasilõikamise ajal. Selleks lõigatakse terava noaga võrse 2-3 pungaga osadeks, eemaldatakse alumised lehed, lastakse lõikekohal veidi kuivada. Et pistik paremini juurduks, võib selle alumist osa töödelda Kornevini, Heteroauksiini või muu juurdumist soodustava pulbriga (mõned lillekasvatajad soovitavad puistata lõikekohale söepulbrit). Seejärel istutada pistikud turbasse või mättamulla ja liiva segusse (võrdsetes kogustes).
Enne pistikute istutamist on soovitav pinnast desinfitseerida: kasta fungitsiidide lahusega (Fundasool, Maksim jt) või keeva veega või hoida mulda 15-20 minutit praeahjus.
Pistikud istutatakse üsna üksteise lähedale, kergelt kaldu. Seejärel kastetakse mõõdukalt, kaetakse klaasi või kilega ja pannakse valgesse, kuid otsese päikese eest kaitstud kohta. Juurdumiseks kulub 2-3 nädalat, sel ajal piserdatakse pidevalt või kastetakse mõõdukalt, mitte lasta mullal läbi kuivada, aga samuti ei tohi olla see liiga niiske. Kui pistikutele ilmuvad juured, istutatakse nad pottidesse, kastetakse korralikult, aga pärast juurdumist (umbes nädala pärast), pannakse kõige valgemasse kohta ja kastmist vähendatakse miinimumini.
AVAMAALE ISTUTAMINE.
Viirpelargoonid istutatakse avamaale mai lõpus- juuni alguses, kui öökülmade oht on möödunud. Lillepeenras jäetakse taimede vahekauguseks 20-25 cm, lillekastides ja konteinerites - 15 cm. Mullaks sobib savikam, struktuurne, mitte liiga märg muld, mille pH on 6,2-6,5.
Turbased ja liivased mullad pelargooni kasvatamiseks ei sobi.

Eng.: Horseshoe pelargonium. Suom.: Pelargoni. Sven.: Pelargon.