Teie ostukorv on tühi.
Iluabuutilon "Organza" (Kodune vaher) mix
Kodune vaher "Organza" (värd-abuutilon) - Abutilon hybrida.
On raske leida vähenõudlikumat õitsvat taime valgusrikkasse ruumi kui seda on toavaher.
Kiiresti ja kergesti kasvav vähenõudlik taim. Mitmeaastane. Võib kasvatada kodus, suvel aias või rõdul. Hästi harunenud põõsas, kõrgus toas kuni 90 cm. Õitseb suvel ja sügisel.
Lehed rohelised, vahtralehe kujulised. Suured kellukataolised õied erineva värvusega. Taim eelistab valgusrikast kohta kuid ilma otseste päikesekiirteta. Suvel on vajalik regulaarne rikkalik kastmine, kasulik veega pritsimine, talvel mõõdukas kastmine. Varakevadel kärbitakse varred tagasi, et suurendada okste harunemist. Istutatakse ümber igal kevadel. Seemned külvatakse märtsis- aprillis pottidesse, seemned kaetakse kergelt niiske liivaga. Külvikast kaetakse klaasiga ja asetatakse sooja valgustatud kohta. Optimaalne idanemistemperatuur on +20°C. Idanemise aeg 14-21 päeva.
Õitseb maist oktoobrini kellukakujuliste õitega, mis ripuvad alla pikkadel õieraagudel. Vaatamata eksootilisele välimusele on taim küllaltki vähenõudlik, teda võib soovitada algajale lillekasvatajale.
Taim on valgustarmastav, talub sooja ja niisket õhku, aga ei armasta tuuletõmmet. Kasta rikkalikult kevadest sügiseni, talvel mõõdukalt. Kasulik on mõnikord lehti piserdada. Kevadest sügiseni tuleb kindlasti regulaarselt väetada. Talvine temperatuur hoida +12+15 °C, madalama temperatuuriga võib lehed langetada.
Paljundatakse kevadel lõigatud ladvapistikutega. Võrsed pannakse vette või turba-liiva segusse temperatuuril +20+25 kraadi. Võib paljundada ka seemnetega, et taim istutusaastal õitsema hakkaks, tuleks seemned maha külvata jaanuaris. Segu kamar-, huumuse- ja lehemullast, turbast ja liivast (1:1:1:1:1). Võib kasvatada vesikultuurina.
On raske leida vähenõudlikumat õitsvat taime valgusrikkasse ruumi kui seda on toavaher.
Kiiresti ja kergesti kasvav vähenõudlik taim. Mitmeaastane. Võib kasvatada kodus, suvel aias või rõdul. Hästi harunenud põõsas, kõrgus toas kuni 90 cm. Õitseb suvel ja sügisel.
Lehed rohelised, vahtralehe kujulised. Suured kellukataolised õied erineva värvusega. Taim eelistab valgusrikast kohta kuid ilma otseste päikesekiirteta. Suvel on vajalik regulaarne rikkalik kastmine, kasulik veega pritsimine, talvel mõõdukas kastmine. Varakevadel kärbitakse varred tagasi, et suurendada okste harunemist. Istutatakse ümber igal kevadel. Seemned külvatakse märtsis- aprillis pottidesse, seemned kaetakse kergelt niiske liivaga. Külvikast kaetakse klaasiga ja asetatakse sooja valgustatud kohta. Optimaalne idanemistemperatuur on +20°C. Idanemise aeg 14-21 päeva.
Õitseb maist oktoobrini kellukakujuliste õitega, mis ripuvad alla pikkadel õieraagudel. Vaatamata eksootilisele välimusele on taim küllaltki vähenõudlik, teda võib soovitada algajale lillekasvatajale.
Taim on valgustarmastav, talub sooja ja niisket õhku, aga ei armasta tuuletõmmet. Kasta rikkalikult kevadest sügiseni, talvel mõõdukalt. Kasulik on mõnikord lehti piserdada. Kevadest sügiseni tuleb kindlasti regulaarselt väetada. Talvine temperatuur hoida +12+15 °C, madalama temperatuuriga võib lehed langetada.
Paljundatakse kevadel lõigatud ladvapistikutega. Võrsed pannakse vette või turba-liiva segusse temperatuuril +20+25 kraadi. Võib paljundada ka seemnetega, et taim istutusaastal õitsema hakkaks, tuleks seemned maha külvata jaanuaris. Segu kamar-, huumuse- ja lehemullast, turbast ja liivast (1:1:1:1:1). Võib kasvatada vesikultuurina.
Kodune toavaher - Abuutilon õitseb omapäraste erinevat värvi õitega kaua ja rikkalikult, tal on palju õrnu karvaseid lehti ja sealjuures on ta vähenõudlik. On kergesti paljundatav, kasvab kiiresti, hooldus ei ole keeruline - nende omaduste tõttu on ta lillekasvatajate poolt hinnatud. Abuutiloni lehed suurendavad õhuniiskust, seega parandavad toa mikrokliimat.
Abuutiloni (Abutilon) perekonda kuulub nii ühe- kui mitmeaastasi taimi kassinaeriliste (Malvaceae) sugukonnast. Enam kui 150 selle perekonna liiki kasvavad troopikas ja subtroopikas, need on kas rohttaimed, põõsad või isegi puud. Looduses kasvavatest taimedest saadakse kiudu, millest tehakse kõisi ja muid punutud asju. Toataimena on on laiemalt levinud Sellovi abuutilon (Abutilon sellovianum) ja tema triibuliste lehtedega vormid ning amasoonase abuutilon (Abutilon megopotanicum), mis õitseb rikkalikult peaaegu terve aasta, värd-abuutilon (Abutilon hybridum), mis on saadud erinevate liikide ristamisel. Toataimena kasvatatakse ka kreemide õitega india abuutiloni, roosaõielist viinamarjalehist abuutiloni, brasiilia rippabuutiloni jt.
Toaabuutilon kuulub kiirestikasvavate potilillede hulka, millel varsti hakkab aknalaual kitsas ja talle on vaja laialdasemat pinda. See igihaljas põõsas või kuni 1,5 m kõrgune puuke on üsna suurte lehtedega ja rippuvate laternakujuliste õitega, mis asuvad pikkade õievarte küljes. Need kaunistavad võra varakevadest kuni hilissügiseni, mõnikord ka aastaringselt. Teravatipulised lehed on korrapäratu saagja servaga, meenutavad veidi vahtra lehte, seepärast kutsutakse teda vahel ka toavahtraks. On mitmeid sorte, milledel on rohelised, kuldsete täppidega või kirjud lehed, samuti erineva õievärvusega sordid, erineva kõrgusega ja võra kompaktsusega sordid. Kellukjad õied on hulga tolmukatega ja pika emakasuudmega, neid on nii liht- kui täidisõielisi, erksate kroonlehtedega: valgeid, kuldseid, oranže, roosaid, punaseid, bordookarva.
Abuutilon on valguselembene, kuid ei talu järsku üleviimist ereda valguse kätte. Suveks võiks teda viia õue – kas aeda või siis rõdule, valides tuulte eest kaitstud poolvarjulise kohta. Kuumade ilmadega tuleb kasuks taime piserdamine. Soodsates tingimustes annab suvega üsna märkimisväärse juurdekasvu. Märtsist augustini vajab rikkalikku kastmist (mulla kuivamisel langevad nii lehed kui õiepungad maha). Peale kastmist tuleks aluselt üleliigne vesi ära valada. Septembrist veebruarini kastetakse mõõdukalt (vajalik vaid mullapalli kerge niisutamine), ka üleliigne kastmine sel ajal põhjustab lehtede langemist. Talvitub jahedas ja valges kohas, optimaalne temperatuur on +10+14°C, oluline on, et otsesed päiksekiired ei langeks taimele. Talvel piserdatakse võra. Kevadel, enne aktiivse kasvu algust, tuleb võrsed tagasi lõigata (kärbitakse 1/3 kuni 2/3 võrse pikkusest, sõltuvalt võra seisukorrast). Tagasilõikus on vajalik selleks, et võra oleks kompaktne ja kaunis, samuti ka rikkalikuks ja kestvaks õitsemiseks. Võrsete kasvu alguseks on vajalik hoida soojas ja niiskes. Et taim paremini haruneks, võib noorte võrsete latvu tagasi näpistada. Igal kevadel istutatakse abuutilon uude, veidi suuremasse potti ümber. Oluline on, et abuutilon õitseb vaid siis, kui mullapall on juuri täis kasvanud.
Abuutilon vajab toitaineterikast tihedat mulda, mis koosneb savikast mättamullast, kõdusõnnikust, lehemullast ja liivast (2:1:1:0,5). Abuutilonile antakse täisväetist ja sõnnikuleotist 2 korda kuus märstsist augustini (väetise puudusle alumisel lehed langevad maha).
Roheliste lehtedega sorte paljundatakse seemnete ja pistikutega, kirjulehelisi sorte ainult pistikutega, kevadel soojasse (+22°C) mulda külvatud seemned idanevad ühtlaselt. Seemikud kasvavad kiiresti, seepärast vajavad suve jooksul 2-3 korda uude potti istutamist. Pistikutega saab paljundada aastaringselt, kuid paremini juurduvad kevadised rohtsed pistikud, millel õienupp on eemaldatud ning poolpuitunud pistikud augustis. Pistikud juurduvad turba ja liiva segus (1:1) minikasvuhoones, kus mullatemeratuur on +22+25°C.
Abuutiloni pehmetel lehtedel on tihti kahjureid: lehetäid, kilptäid, kedriklestad. Kilptäidest saab lahti neid lehelt vatipulgaga eemaldades. Kui kahjureid on vähe, saab taimi pritsida seebi või tubakalahusega. Juba ammusest ajast on abuutiloni kahjureid tõrjutud hapuoblika tõmmisega, pritsides taimi iga 10 päeva tagant kuni kahjurid on hävinud. Suurema hulga kahjurite puhul tuleb kasutada putukamürke (näiteks "Actara" või "Aktellik" - 2ml 1l veele).
Eng.: Flowering maple, Indian mallow. Fin.: Vaahtera-aulio. Sven.: Blomsterlönn. Bot. syn.: Abutilon darwinii x Abutilon pictum.
