Teie ostukorv on tühi.
Kannike "Laura"
Kannike "Laura" - Viola wittrockiana (Swiss Giants).
Lühikesel ja tugeval õisikukandjal olevate hiidõitega, ilusa ja rikkaliku tiheda lehestikuga kiirekasvuline taim. Kroonlehed on roosakaslillad, 3-l alumisel - laigud kroonlehtede alusel. Kõrgus kuni 15 cm. Rühmadena iluaedadesse, ääristaimedeks ja peenardesse.
1,0 g =750-820 seemet.
See nimi ühendab hästi paljusid hübriidse päritoluga sorte ja sordirühmasid.
Taim on mitmeaastane, kõrgus 20 - 30 cm, kasvatatakse kaheaastasena. Lehed on ringikujulised, ovaalsed, paiknevad vahelduvalt, tumerohelised, lamedad, hambulised. Õied on suured, ühekaupa asetsevad, diameetriga 4-10 cm, valged, kollased, helesinised, sinised, lillad, tihti on need sametjad, mõnikord on neil suured kollased laigud südamiku juures, ühevärvilised või teist värvi triipudega, tihti on need kolmevärvilised. Erilise omapära ja dekoratiivsusega eristuvad orhideevärvi kannikesed, neil on ebasümmeetrilised õied. Õitseb rikkalikult aprillist oktoobrini. Vili - kupar. Nende seemnete säilivus on 3 aastat.
Paljundamine: kui aedkannikese Viola x wittrockiana sorti, aga ka kolmevärvilisi kannikesi kasvatada üheaastase taimena, külvatakse seemned ettekasvatamiseks maha märtsis. Ettekasvatamiseks on piisav temperatuur 10 kraadi. Sellised taimed hakkavad õitsema suve alguses. Kui neid kasvatada kui kaheaastast taime - seemned külvatakse otse avamaale või külma kasvuhoonesse juunis-juulis. Võrsed tulevad välja 2-3 nädalaga. Pikeeritakse 2-3 nädala pärast kui neil on 2 pärislehe faas. Augusti lõpus - septembri alguses istutatakse need välja kasvukohale vahedega 15-20 cm. Teisel aastal lähevad noored taimed õitsele. Ümberistutamist taluvad hästi ka õitsedes. Paremaid taimi, enim huvitavaid sorte võib maist juunini paljundada roheliste pistikutega. Pistikuteks võetakse rohelised 2-3 sõlmega võsud. 3-4 nädala pärast tulevad juured alla 95-100% pistikutest. Taimed, mis tulid võsudest mais-juunis, lähevad õide suvel või sügise alguses samal aastal. Kui hiljem pistikuid võtta, siis hakkab õitsema järgmise aasta kevadel.
Naabrid: sobib kokku priimulate, hanerohtude, sillade, kobarhüatsintidega.
Kõige sagedamini paljundatakse võõrasemasid seemnetega, kuid haruldasi sorte võib paljundada ka pistikutega. Selleks otstarbeks väljavalitud põõsad istutatakse sügisel pottidesse, kastetakse rikkalikult, kaevatakse maa sisse, kaetakse kuuseokste või kuivade puulehtedega. Kevadel maa sulades paigutatakse potid hoidlasse või kasvuhoonesse. Kui võrsed ulatuvad 8 sentimeetrini lõigatakse iga võrse küljest kahe-kolme sõlme pikkune pistik. Võrseid võib kärpida kolm korda iga kahe või kolme nädalase vahega. Ühelt taimelt võib korraga lõigata kuni 10 pistikut. Pistikutel on soovitav lasta juurduda soojas kohas - kasvuhoones. Pistikud istutatakse tihedalt 0,5 sentimeetri sügavusele. Pistikud juurduvad kahe-kolme nädalaga. Teine võimalus paljundada võõraemade hinnalisi sorte on võrsikpaljundus. Võrsikpaljunduseks väljavalitud taimi pimendatakse, mille tagajärjel taime võrsed venivad valguse puudusel välja. Suve teisel poolel painutatakse võrsed vastu mulla pinda ja mullatakse viljaka mullaga ning talveks kaetakse õlgede või kuivade kõrtega. Kevadel eemaldatakse juurdunud võrsed emataimelt ja istutatakse aeda.
Lühikesel ja tugeval õisikukandjal olevate hiidõitega, ilusa ja rikkaliku tiheda lehestikuga kiirekasvuline taim. Kroonlehed on roosakaslillad, 3-l alumisel - laigud kroonlehtede alusel. Kõrgus kuni 15 cm. Rühmadena iluaedadesse, ääristaimedeks ja peenardesse.
1,0 g =750-820 seemet.
See nimi ühendab hästi paljusid hübriidse päritoluga sorte ja sordirühmasid.
Taim on mitmeaastane, kõrgus 20 - 30 cm, kasvatatakse kaheaastasena. Lehed on ringikujulised, ovaalsed, paiknevad vahelduvalt, tumerohelised, lamedad, hambulised. Õied on suured, ühekaupa asetsevad, diameetriga 4-10 cm, valged, kollased, helesinised, sinised, lillad, tihti on need sametjad, mõnikord on neil suured kollased laigud südamiku juures, ühevärvilised või teist värvi triipudega, tihti on need kolmevärvilised. Erilise omapära ja dekoratiivsusega eristuvad orhideevärvi kannikesed, neil on ebasümmeetrilised õied. Õitseb rikkalikult aprillist oktoobrini. Vili - kupar. Nende seemnete säilivus on 3 aastat.
Paljundamine: kui aedkannikese Viola x wittrockiana sorti, aga ka kolmevärvilisi kannikesi kasvatada üheaastase taimena, külvatakse seemned ettekasvatamiseks maha märtsis. Ettekasvatamiseks on piisav temperatuur 10 kraadi. Sellised taimed hakkavad õitsema suve alguses. Kui neid kasvatada kui kaheaastast taime - seemned külvatakse otse avamaale või külma kasvuhoonesse juunis-juulis. Võrsed tulevad välja 2-3 nädalaga. Pikeeritakse 2-3 nädala pärast kui neil on 2 pärislehe faas. Augusti lõpus - septembri alguses istutatakse need välja kasvukohale vahedega 15-20 cm. Teisel aastal lähevad noored taimed õitsele. Ümberistutamist taluvad hästi ka õitsedes. Paremaid taimi, enim huvitavaid sorte võib maist juunini paljundada roheliste pistikutega. Pistikuteks võetakse rohelised 2-3 sõlmega võsud. 3-4 nädala pärast tulevad juured alla 95-100% pistikutest. Taimed, mis tulid võsudest mais-juunis, lähevad õide suvel või sügise alguses samal aastal. Kui hiljem pistikuid võtta, siis hakkab õitsema järgmise aasta kevadel.
Naabrid: sobib kokku priimulate, hanerohtude, sillade, kobarhüatsintidega.
Kõige sagedamini paljundatakse võõrasemasid seemnetega, kuid haruldasi sorte võib paljundada ka pistikutega. Selleks otstarbeks väljavalitud põõsad istutatakse sügisel pottidesse, kastetakse rikkalikult, kaevatakse maa sisse, kaetakse kuuseokste või kuivade puulehtedega. Kevadel maa sulades paigutatakse potid hoidlasse või kasvuhoonesse. Kui võrsed ulatuvad 8 sentimeetrini lõigatakse iga võrse küljest kahe-kolme sõlme pikkune pistik. Võrseid võib kärpida kolm korda iga kahe või kolme nädalase vahega. Ühelt taimelt võib korraga lõigata kuni 10 pistikut. Pistikutel on soovitav lasta juurduda soojas kohas - kasvuhoones. Pistikud istutatakse tihedalt 0,5 sentimeetri sügavusele. Pistikud juurduvad kahe-kolme nädalaga. Teine võimalus paljundada võõraemade hinnalisi sorte on võrsikpaljundus. Võrsikpaljunduseks väljavalitud taimi pimendatakse, mille tagajärjel taime võrsed venivad valguse puudusel välja. Suve teisel poolel painutatakse võrsed vastu mulla pinda ja mullatakse viljaka mullaga ning talveks kaetakse õlgede või kuivade kõrtega. Kevadel eemaldatakse juurdunud võrsed emataimelt ja istutatakse aeda.
