Teie ostukorv on tühi.
Kannike ''Šveitsi punane''
Punane tumeda keskmega võõrasema sordisarjast "Swiss Giants".
Tuntuim sort!
Mitmeaastane, kaheaastasena kasvanud, tugevalt hargnev, 15-25 cm kõrge. Lilled on üksikud, suured (6-10 cm), väga erinevat värvi.
Kasvutingimused.
Seemned istutatakse mulda juuni alguses ja püsivasse kohta augustis. Õitsemine toimub 10 kuud pärast külvi ja jätkub 1,5-2 kuud.
Violat saab kasvatada ka üheaastasena, külvates seemikud veebruaris - märtsi alguses. Sel juhul õitseb vioola juunis-juulis.
Varakevadiseks õitsemiseks külvata seemned juuli keskel. Külvinorm 2-3 grammi ruutmeetrile. Idud tulevad 7-12 ööpäevaga. Alguses kasvavad taimed väga aeglaselt. Augusti alguses istutada välja alalisse kasvukohta skeemi järgi 20x20 cm või 25x25 cm.
Kultuur on suhteliselt külmakindel, vähenõudlik valguse ja mulla suhtes. Kuid parem on kasvatada valgusküllases kohas, poolvarjus taimed õitsevad küll kauem, kuid on väiksemad ja mitte väga eredate värvidega. Muld peaks olema niiske ja piisavalt toitainerikas, pH 6,5-7.
Orgaanilist väetamist tasub teha eelneva kultuuriga.
Liigniiske pinnas ja kevadine seisev vesi võivad kaasa tuua taime täieliku hävimise. Selleks, et vältida taime ülevoolamist mullaga ja takistada selle tagajärjel juuresüsteemi kahjustumist sügisel, esimeste külmade tulekul, soovitavad aednikud multšida taimi turbaga 5-7 cm ulatuses.
Tugevamate taimede hvitvamaid sorte võib paljundada rohtsete pistikutega, mis pannakse maha maist juulini. Pistikuteks võtta rohelised võrseladvad, 2-3 sõlmega. 3-4 nädala pärast on juurdunud umbes 95-100% pistikutest. Taimed, mis on saadud pistikpaljundusega mais-juulis, õitsevad suvel või varasügisel samal aastal.
Kultuuri kasutatakse peamiselt varakevadise lillekujundusena, aga ka lõikelilleks. Võib kasvatada rõdudel ja potikultuurina.
(1,0 g = 650-750 seemet).
Tuntuim sort!
Mitmeaastane, kaheaastasena kasvanud, tugevalt hargnev, 15-25 cm kõrge. Lilled on üksikud, suured (6-10 cm), väga erinevat värvi.
Kasvutingimused.
Seemned istutatakse mulda juuni alguses ja püsivasse kohta augustis. Õitsemine toimub 10 kuud pärast külvi ja jätkub 1,5-2 kuud.
Violat saab kasvatada ka üheaastasena, külvates seemikud veebruaris - märtsi alguses. Sel juhul õitseb vioola juunis-juulis.
Varakevadiseks õitsemiseks külvata seemned juuli keskel. Külvinorm 2-3 grammi ruutmeetrile. Idud tulevad 7-12 ööpäevaga. Alguses kasvavad taimed väga aeglaselt. Augusti alguses istutada välja alalisse kasvukohta skeemi järgi 20x20 cm või 25x25 cm.
Kultuur on suhteliselt külmakindel, vähenõudlik valguse ja mulla suhtes. Kuid parem on kasvatada valgusküllases kohas, poolvarjus taimed õitsevad küll kauem, kuid on väiksemad ja mitte väga eredate värvidega. Muld peaks olema niiske ja piisavalt toitainerikas, pH 6,5-7.
Orgaanilist väetamist tasub teha eelneva kultuuriga.
Liigniiske pinnas ja kevadine seisev vesi võivad kaasa tuua taime täieliku hävimise. Selleks, et vältida taime ülevoolamist mullaga ja takistada selle tagajärjel juuresüsteemi kahjustumist sügisel, esimeste külmade tulekul, soovitavad aednikud multšida taimi turbaga 5-7 cm ulatuses.
Tugevamate taimede hvitvamaid sorte võib paljundada rohtsete pistikutega, mis pannakse maha maist juulini. Pistikuteks võtta rohelised võrseladvad, 2-3 sõlmega. 3-4 nädala pärast on juurdunud umbes 95-100% pistikutest. Taimed, mis on saadud pistikpaljundusega mais-juulis, õitsevad suvel või varasügisel samal aastal.
Kultuuri kasutatakse peamiselt varakevadise lillekujundusena, aga ka lõikelilleks. Võib kasvatada rõdudel ja potikultuurina.
(1,0 g = 650-750 seemet).
Eng.: Garden Pancy. Suom.: Tarhaorvokki. Sven.: Pensé, Penséer.
