Teie ostukorv on tühi.
Karulauk
Öko seemned
Uus
Karulauk (Allium ursinum L.) - mitmeaastane rohttaim lauguliste perekonnast
Sibul piklik, läbimõõduga umbes 1 cm. Vars kolmnurkne, lehetu, kõrgusega 30-45 cm. Varre alguses - kaks ovaalset teravatipulist lehte (nagu maikellukesel). Õied valged. Sarikas poolkerakujuline, tihe, väikeseõieline. Vili- kerakujuline, kolmnurkne kupar. Seeme kerajas, must. 1000 seemne mass 6-7 g.
Bioloogilised iseärasused. Karulauk kasvab hästi varjus. Eelistab niisket liivsavi-, või saviliiv mulda. Hakkab kasvama varakevadel (aprilli alguses). Õitseb mais- juunis. Seemned valmivad juulis.
Paljundamine ja agrotehnika. Paljundatakse seemnetega ja vegetatiivselt- tütarsibulatega, mis tekivad kahe-kolme kaupa lehekaenlasse.
Seemned külvatakse enne talve, tõusmed ilmuvad aprillis (seemned idanevad ainult talvisel külvil või pärast stratifitseerimist). Paljuneb ka isekülviga. Agrotehnika on sarnane harilikule sibulale.
Saagi koristus. Rohelist kogutakse enne õitsemist, seemneid - kuparde tumenemisel. Vastasel juhul kuprad lõhenevad ja seemned pudenevad välja.
Raviomadused. Lehed sisaldavad vitamiin C-d 150 mg%, eeterlikke õlisid ja fütontsiide. Rahvameditsiinis kasutatakse karulauku kui skorbuudivastast, nugiussivastast, palavikuvastast ja külmetusvastast ravimit. Tõstab söögiisu, ergutab seedekulgla tegevust. Värsket sibulat kasutatakse ateroskleroosi korral, tema mahla aga tilgutatakse kõrva mädase põletiku korral. Piiritustõmmist kasutatakse köha ja reuma ravis.
Tarvitamine. Karulauk on hea konservant. Peenestatud sibulad ja lehed hoiavad liha kiirest riknemisest.
Kaukaasias kasutatakse kulinaarias nii sibulaid, lehti kui ka varsi. Sibulad kaevatakse välja sügisel ja kasutatakse küüslaugu asendajana, idandeid aga- talve lõpul, kasutatakse kas värskelt või keedetud kujul:
Kallatakse üle päevalilleõli ja äädikaga, konserveeritakse või soolatakse. Sügisel korjatud karulauku kuivatatakse talveks. Kuivatades kaotab ta osaliselt aroomi, kuid säilitab maitse. Karulauku lisatakse kuivatatult toitudele.
Peenestatud sibulad segatakse punase pipraga ja hapukoorega, ning valmistatakse väga maitsev lisand kala- ja lihatoitude juurde. Ulukiliha on õrnem ja maitsvam, kui teda hautada koos karulauguga. Temaga maitsestatakse täidiseid.
Karulauku kasutatakse ka mõningates Euroopa köökides. Näiteks Portugalis küpsetatakse selle aromaatse maitserohelisega baklaþaane.
Seeme on vajalik enne külvi stratifitseerida. Selleks peab seemneid leotama vees 3-4 tundi, siis panna niiske riide sisse ja seejärel hoida suletud purgis umbes 2 kuud külmkapis temp. +4 °C juures. Nii ettevalmistatud seemned pannakse mulda. Võib külvata ka sügisel (n.ö. talve alla). Agrotehnika on sarnane söögisibula omale. Toiduks tarvitatakse karulauku värskelt, soolatult ja hapendatult. Rahvameditsiinis kasutatakse karulauku palaviku, reuma ja köha puhul ning skorbuudi ja arteroskleroosi raviks, kilpnäärme haiguste puhul ning rögalahtistava vahendina. Tal on toniseeriv ning kergelt diureetiline mõju.
Karulaugust tehakse pirukatäidiseid, teda lisatakse liharoogadele, antakse lauale suupistena. Selleks, et eemaldada tugevat lõhna, enne soolamist või hapendamist valatakse karulauk üle kuuma veega. Kogutakse kevade lõpul, kõige suurema vitamiinidefitsiidi perioodil, lõigates ära taime kogu maapealse osa. Karulaugus on C vitamiini 10-15 korda rohkem kui sidruni või apelsini viljades. Vegetatsiooniperiood on karulaugul lühike. Lehed kasvavad täis kohe pärast lume sulamist 24-29 päeva jooksul. Õisikuvars moodustub juuni algul, õitsemine algab kuu keskel. Vegetatsiooniperiood lõpeb augusti algul. Teistkordset kasvu ei ole. Karulauk paljuneb üldiselt vegetatiivselt. Puuduseks on seejuures asjaolu, et paljunemiskoefitsent on väike. Igal aastal kasvab ühest sibulast ainult kaks. Tõusmed ilmuvad seemnetest alles 2-l aastal peale külvi. Aprillis moodustub 2 lehte, juunis kasv katkeb. Sügiseks moodustub uinuv pung, millest arenevad lehed. Alles 3-ndal aastal aastal taim haruneb, 4-ndal aastal õitseb.
Sibul piklik, läbimõõduga umbes 1 cm. Vars kolmnurkne, lehetu, kõrgusega 30-45 cm. Varre alguses - kaks ovaalset teravatipulist lehte (nagu maikellukesel). Õied valged. Sarikas poolkerakujuline, tihe, väikeseõieline. Vili- kerakujuline, kolmnurkne kupar. Seeme kerajas, must. 1000 seemne mass 6-7 g.
Bioloogilised iseärasused. Karulauk kasvab hästi varjus. Eelistab niisket liivsavi-, või saviliiv mulda. Hakkab kasvama varakevadel (aprilli alguses). Õitseb mais- juunis. Seemned valmivad juulis.
Paljundamine ja agrotehnika. Paljundatakse seemnetega ja vegetatiivselt- tütarsibulatega, mis tekivad kahe-kolme kaupa lehekaenlasse.
Seemned külvatakse enne talve, tõusmed ilmuvad aprillis (seemned idanevad ainult talvisel külvil või pärast stratifitseerimist). Paljuneb ka isekülviga. Agrotehnika on sarnane harilikule sibulale.
Saagi koristus. Rohelist kogutakse enne õitsemist, seemneid - kuparde tumenemisel. Vastasel juhul kuprad lõhenevad ja seemned pudenevad välja.
Raviomadused. Lehed sisaldavad vitamiin C-d 150 mg%, eeterlikke õlisid ja fütontsiide. Rahvameditsiinis kasutatakse karulauku kui skorbuudivastast, nugiussivastast, palavikuvastast ja külmetusvastast ravimit. Tõstab söögiisu, ergutab seedekulgla tegevust. Värsket sibulat kasutatakse ateroskleroosi korral, tema mahla aga tilgutatakse kõrva mädase põletiku korral. Piiritustõmmist kasutatakse köha ja reuma ravis.
Tarvitamine. Karulauk on hea konservant. Peenestatud sibulad ja lehed hoiavad liha kiirest riknemisest.
Kaukaasias kasutatakse kulinaarias nii sibulaid, lehti kui ka varsi. Sibulad kaevatakse välja sügisel ja kasutatakse küüslaugu asendajana, idandeid aga- talve lõpul, kasutatakse kas värskelt või keedetud kujul:
Kallatakse üle päevalilleõli ja äädikaga, konserveeritakse või soolatakse. Sügisel korjatud karulauku kuivatatakse talveks. Kuivatades kaotab ta osaliselt aroomi, kuid säilitab maitse. Karulauku lisatakse kuivatatult toitudele.
Peenestatud sibulad segatakse punase pipraga ja hapukoorega, ning valmistatakse väga maitsev lisand kala- ja lihatoitude juurde. Ulukiliha on õrnem ja maitsvam, kui teda hautada koos karulauguga. Temaga maitsestatakse täidiseid.
Karulauku kasutatakse ka mõningates Euroopa köökides. Näiteks Portugalis küpsetatakse selle aromaatse maitserohelisega baklaþaane.
Seeme on vajalik enne külvi stratifitseerida. Selleks peab seemneid leotama vees 3-4 tundi, siis panna niiske riide sisse ja seejärel hoida suletud purgis umbes 2 kuud külmkapis temp. +4 °C juures. Nii ettevalmistatud seemned pannakse mulda. Võib külvata ka sügisel (n.ö. talve alla). Agrotehnika on sarnane söögisibula omale. Toiduks tarvitatakse karulauku värskelt, soolatult ja hapendatult. Rahvameditsiinis kasutatakse karulauku palaviku, reuma ja köha puhul ning skorbuudi ja arteroskleroosi raviks, kilpnäärme haiguste puhul ning rögalahtistava vahendina. Tal on toniseeriv ning kergelt diureetiline mõju.
Karulaugust tehakse pirukatäidiseid, teda lisatakse liharoogadele, antakse lauale suupistena. Selleks, et eemaldada tugevat lõhna, enne soolamist või hapendamist valatakse karulauk üle kuuma veega. Kogutakse kevade lõpul, kõige suurema vitamiinidefitsiidi perioodil, lõigates ära taime kogu maapealse osa. Karulaugus on C vitamiini 10-15 korda rohkem kui sidruni või apelsini viljades. Vegetatsiooniperiood on karulaugul lühike. Lehed kasvavad täis kohe pärast lume sulamist 24-29 päeva jooksul. Õisikuvars moodustub juuni algul, õitsemine algab kuu keskel. Vegetatsiooniperiood lõpeb augusti algul. Teistkordset kasvu ei ole. Karulauk paljuneb üldiselt vegetatiivselt. Puuduseks on seejuures asjaolu, et paljunemiskoefitsent on väike. Igal aastal kasvab ühest sibulast ainult kaks. Tõusmed ilmuvad seemnetest alles 2-l aastal peale külvi. Aprillis moodustub 2 lehte, juunis kasv katkeb. Sügiseks moodustub uinuv pung, millest arenevad lehed. Alles 3-ndal aastal aastal taim haruneb, 4-ndal aastal õitseb.
Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Karulauk".
Eng.: Ramson, ramsons, bear's garlic, broad-leaved garlic, buckrams, gypsy onion, hog garlic, wild garlic, wild wood garlic, wood garlic. Suom.: Karhunlaukka. Sven.: Ramslök, St:a Birgittas lök.
Marineeritud karulauk.
Kärbi karulaugu varred mõlemast otsast, pese, nõruta ja leota 2 tundi värskes külmas vees, et eemaldada kibedus. Lase 1 liiter vett soola, suhkru ja äädikaga keema tõusta ning jahuta toatemperatuurini.
Seo varred 10 või 20 tüki kaupa kimpudeks, aseta vertikaalselt kõrgesse purki ja vala peale soe marinaad. Varred peaksid olema täielikult veega kaetud. Marineeri karulaugu 5-7 päeva külmkapis.
Karulauk - 60 vart, sool - 1,5 spl, suhkur - 1 spl, äädikas (9%) - 150 ml.
Rohelise kapsasupi valmistamine karulaugu ja hapuoblikaga.
Haki rohelised peeneks, pane emailitud kaussi, lisa vesi ja sool, pane tulele, keeda 5 minutit ja vala kohe eelnevalt steriliseeritud purkidesse ning keera steriilsete kaantega kokku.
Hapuoblikas - 800 g, karulauk - 200 g, porgandid (rohelised lehed!) - 20 g, vesi - 200 ml, sool - 5 g.
Värske karulauk õliga.
Keeda ettevalmistatud karulauku 5 minutit, lase veel nõrguda, lõika 2-3 cm suurusteks tükkideks. Maitsesta taimeõli ja soolaga. Serveeri eraldi roana või lisandina kala- ja liharoogade kõrvale.
Värske karulauk - 200 g, päevalilleõli - 15 ml, sool - maitse järgi.
Kodujuustu ja hapukoore pasta värskete karulauklehtedega.
Haki pestud karulauklehed ja rohelise sibula suled peeneks, sega kodujuustu ja hapukoorega, lisa soola ja pipart. Selle pastaga on maitsev pannkooke küpsetada täidisena.
Roheline sibul - 100 g, värsked karulauklehed - 150 g, kodujuust - 300 g, hapukoor - 200 g, jahvatatud must pipar ja sool - maitse järgi.
Salat karulaugu, peedi ja fetajuustuga.
Lõika peedid õhukesteks viiludeks. Haki karulaugu ja salatilehed. Lisa fetatükid ja vala peale taimeõlist, palsamiäädikast, piprast, soolast ja suhkrust koosnev kaste. Maitsvalt saab lisada kreeka pähkleid või puistata peale musti seesamiseemneid. Peedid maitsevad paremini, kui neid küpsetada, mitte keeta.
Peet (küpsetatud või keedetud) - 300 g, karulaugu (värske) - 100 g, salatilehed - 100 g, fetajuust - 50 g.
Kastmeks: oliiviõli - 10 ml, palsamiäädikas - 15 ml, sool, jahvatatud must pipar ja suhkur - maitse järgi.
Värske karulaugu salat hapukoorega.
Haki pestud karulaugu lehed, lisa hakitud kõvaks keedetud munad, hapukoor, pipar, sool, sega läbi, pane taldrikule, kaunista juustuviilude ja ürtidega.
Värsked metsküüslaugu lehed - 150 g, munad - 4 tk, juust - 150 g, hapukoor - 150 g, petersell (roheline), jahvatatud must pipar ja sool - maitse järgi.
Soolatud metsküüslauguga kevadsalat.
Kevadine metsküüslaugu salat.
Keedetud või küpsetatud kartulid, lõika kuubikuteks, sega peeneks hakitud metsküüslaugu, soola ja maitsesta õliga.
Kartulid - 4-5 tk, keedetud metsküüslauk - 1 kimp, päevalilleõli ja sool - maitse järgi.
Külm metsküüslaugu supp.
Lõika redis ja paprika õhukesteks viiludeks. Koori kurk ja lõika õhukesteks viiludeks. Lõika fenkoli- ja sellerivarred kuubikuteks. Haki roheline sibul, till, koriander ja metsküüslauk peeneks. Lõika tomatid väikesteks tükkideks. Sega köögiviljad ja rohelised, sool ja pipar. Keeda munad, koori ja lõika igaüks 6 tükiks. Sega keefir ja jahtunud köögiviljapuljong. Pane igasse taldrikusse köögiviljasegu ja üks muna ning vala keefiri ja puljongi segu sisse.
Muna - 3 tk, karulauk (värske) - 1 kobar, till - 1 kobar, koriander - 1 kobar, roheline sibul - 1 kobar, fenkol - 0,5 tk, seller (vars) - 1 vars, redis - 6 tk, paprika - 0,5 tk, kurk - 1 tk, kirsstomatid - 6 tk, sool ja jahvatatud must pipar - maitse järgi.
Täidis: keefir - 300 ml, köögiviljapuljong - 300 ml.
Kartulisupp värske karulauguga.
Vala kuubikuteks lõigatud kartulid keevasse puljongisse või vette ja keeda 10-15 minutit. Lisa võis praetud porgandid ja sibulad. Lisa peeneks hakitud karulauk 7-10 minutit enne keetmise lõppu.
Kartul - 75 g, porgand - 10 g, sibul - 10 g, või - 10 g, värske karulauk - 75 g, lihapuljong (või vesi) - 320 ml, sool ja vürtsid - maitse järgi.
Tomatisupp karulauguga.
Keeda vesi, lisa jämedalt hakitud sibul ja tomatid, ürdid, sool, pipar ja vala peale paar supilusikatäit õli. Keeda tasasel tulel, kuni sibul on pehme. Serveeri valmis suppi nisukrutoonidega.
Vesi - 1,5 l, värske karulaugu (hakitud) - 2 kimpu, sibul - 2 tk, tomatid - 6 tk, petersell (hakitud) - 1 spl, taimeõli - 2 spl, nisukrutoonid - 200 g, sool ja jahvatatud must pipar - maitse järgi.
Köögiviljasupp seente ja karulauguga.
Pane kastrul veega (või liha- või köögiviljapuljongiga) kõrgele kuumusele.
Seened, mis ei vaja eelnevat keetmist, loputa külma veega, koori ja lõika suurteks viiludeks.
Koori, pese ja lõika kartulid. Kui vesi keeb, vala kartulid pannile. Koori, pese ja riivi porgandid jämeda riiviga.
Haki sibul kuubikuteks ja prae kuldpruuniks. Haki karulaugu peeneks ja lisa pannile. Prae veel 2 minutit.
Lisa seened ja prae veel 5 minutit. Lisa porgandid ja küpseta veel 2 minutit. Seejärel lisa hapukoor ja köögiviljad ning hauta keskmisel kuumusel 5 minutit.
Lisa sool, vürtsid ja keeda suppi, kuni kartulid on valmis, 20-25 minutit.
Seened - 200 g, sibul - 2 tk, karulauk - 0,5 kimpu, porgandid - 1 tk, kartulid - 7 tk, hapukoor - 1 tass, sool - 0,5 spl, taimeõli - 3 spl, vesi (või puljong) - 1,5 l.
Kalasupp värske karulauguga.
Haki sibul. Haki karulauk, seller ja porgandipealsed peeneks. Lõika kala tükkideks ja prae taimeõlis koos sibula ja peeneks hakitud rohelisega. Lõika kartulid õhukesteks ribadeks. Sega kõik läbi, vala peale keev vesi ja keeda pehmeks. Lisa hakitud karulauk, lase keema tõusta ja lisa sool.
Serveeri hapukoorega.
Kala - 500 g, kartul - 200 g, sibul - 50 g, värske karulaugu - 200 g, seller (roheline) - 50 g, porgandipealsed - 30 g, taimeõli - 100 g, vesi - 3 l, sool - maitse järgi.
Kartulipannkoogid karulauguga.
Koori, pese ja riivi kartulid jämeda riiviga. Pese ja haki karulaugu. Sega kartulid ja rohelised, lisa muna, sool, pipar ja jahu, sega ühtlaseks massiks. Kuumuta pannil 1 spl taimeõli. Lusikaga pane kartulisegu lamedatesse kookidesse. Prae pannkooke rohelistega üsna kõrgel kuumusel umbes 1,5-2 minutit mõlemalt poolt, lisades vajadusel õli.
Kartul - 0,5 kg, karulaugu - 1 kimp, muna - 1 tk, jahu - 2 spl, sool - 0,5 tl, jahvatatud must pipar - 0,25 tl, taimeõli - 2-3 spl.
Kapsarullid karulaugulehtedes.
Koori sibul ja haki peeneks. Pese, koori ja haki porgandid väga peeneks. Prae hakitud sibul ja porgand taimeõlis ning sega ettevalmistatud toore hakklihaga, lisa soola. Pese karulaugulehed hoolikalt. Pane igale lehele 1 tl hakkliha koos köögiviljadega, vormi väikesed kapsarullid ümbrike või torude kujul. Aseta need kastrulisse või kastrulisse, lisa 2 spl hapukoort, vala peale soolatud vett (mitte kõrgemale kui kapsarullide pealmine kiht) ja hauta kaane all madalal kuumusel kuni valmis.
Karulaugulehed - nii palju kui sul on.
Hakkliha portsjonid: sibul - 100 g, porgand - 100 g, hakkliha - 250 g, hapukoor - 2 spl, taimeõli - 2 spl, sool - maitse järgi.
200 g rohelise sibula kohta: jahu - 300 g, muna - 1 tk, sulatatud või - 2 spl, hapukoor - 0,5 tassi, sool - maitse järgi.
Praetud sealiha karulauguga.
Lõika ettevalmistatud sealiha ribadeks. Lõika ettevalmistatud värske karulaugu umbes 3 cm ribadeks. Kuumuta pann kõrgel kuumusel, vala peale taimeõli ja kuumuta läbi. Pane liharibad pannile, maitsesta pipra ja soolaga. Niipea kui sealiha muutub valgeks, pane karulaugu pannile ja sega läbi. Prae kõrgel kuumusel umbes 1 minut. Serveeri kuumalt. Lisandina on kõige parem kasutada värskete köögiviljade või hautatud köögiviljade salatit.
Sealiha - 150 g, karulaugu (värske) - 500 g, taimeõli - 50 g, jahvatatud punane pipar ja sool - maitse järgi.
