Teie ostukorv on tühi.
Karulauk
Allium ursinum L.
Karulauk (Allium ursinum L.) - mitmeaastane rohttaim lauguliste perekonnast
Sibul piklik, läbimõõduga umbes 1 cm. Vars kolmnurkne, lehetu, kõrgusega 30-45 cm. Varre alguses - kaks ovaalset teravatipulist lehte (nagu maikellukesel). Õied valged. Sarikas poolkerakujuline, tihe, väikeseõieline. Vili- kerakujuline, kolmnurkne kupar. Seeme kerajas, must. 1000 seemne mass 6-7 g.
Bioloogilised iseärasused. Karulauk kasvab hästi varjus. Eelistab niisket liivsavi-, või saviliiv mulda. Hakkab kasvama varakevadel (aprilli alguses). Õitseb mais- juunis. Seemned valmivad juulis.
Paljundamine ja agrotehnika. Paljundatakse seemnetega ja vegetatiivselt- tütarsibulatega, mis tekivad kahe-kolme kaupa lehekaenlasse.
Seemned külvatakse enne talve, tõusmed ilmuvad aprillis. Paljuneb ka isekülviga. Agrotehnika on sarnane harilikule sibulale.
Saagi koristus. Rohelist kogutakse enne õitsemist, seemneid - kuparde tumenemisel. Vastasel juhul kuprad lõhenevad ja seemned pudenevad välja.
Raviomadused. Lehed sisaldavad vitamiin C-d 150 mg%, eeterlikke õlisid ja fütontsiide. Rahvameditsiinis kasutatakse karulauku kui skorbuudivastast, nugiussivastast, palavikuvastast ja külmetusvastast ravimit. Tõstab söögiisu, ergutab seedekulgla tegevust. Värsket sibulat kasutatakse ateroskleroosi korral, tema mahla aga tilgutatakse kõrva mädase põletiku korral. Piiritustõmmist kasutatakse köha ja reuma ravis.
Tarvitamine. Karulauk on hea konservant. Peenestatud sibulad ja lehed hoiavad liha kiirest riknemisest.
Kaukaasias kasutatakse kulinaarias nii sibulaid, lehti kui ka varsi. Sibulad kaevatakse välja sügisel ja kasutatakse küüslaugu asendajana, idandeid aga- talve lõpul, kasutatakse kas värskelt või keedetud kujul:
Kallatakse üle päevalilleõli ja äädikaga, konserveeritakse või soolatakse. Sügisel korjatud karulauku kuivatatakse talveks. Kuivatades kaotab ta osaliselt aroomi, kuid säilitab maitse. Karulauku lisatakse kuivatatult toitudele.
Peenestatud sibulad segatakse punase pipraga ja hapukoorega, ning valmistatakse väga maitsev lisand kala- ja lihatoitude juurde. Ulukiliha on õrnem ja maitsvam, kui teda hautada koos karulauguga. Temaga maitsestatakse täidiseid.
Karulauku kasutatakse ka mõningates Euroopa köökides. Näiteks Portugalis küpsetatakse selle aromaatse maitserohelisega baklaþaane.
Seeme on vajalik enne külvi stratifitseerida. Selleks peab seemneid leotama vees 3-4 tundi, siis panna niiske riide sisse ja seejärel hoida suletud purgis umbes 2 kuud külmkapis temp. +4 C juures. Nii ettevalmistatud seemned pannakse mulda. Võib külvata ka sügisel (n.ö. talve alla). Agrotehnika on sarnane söögisibula omale. Toiduks tarvitatakse karulauku värskelt, soolatult ja hapendatult. Rahvameditsiinis kasutatakse karulauku palaviku, reuma ja köha puhul ning skorbuudi ja arteroskleroosi raviks, kilpnäärme haiguste puhul ning rögalahtistava vahendina. Tal on toniseeriv ning kergelt diureetiline mõju.
Karulaugust tehakse pirukatäidiseid, teda lisatakse liharoogadele, antakse lauale suupistena. Selleks, et eemaldada tugevat lõhna, enne soolamist või hapendamist valatakse karulauk üle kuuma veega. Kogutakse kevade lõpul, kõige suurema vitamiinidefitsiidi perioodil, lõigates ära taime kogu maapealse osa. Karulaugus on C vitamiini 10-15 korda rohkem kui sidruni või apelsini viljades. Vegetatsiooniperiood on karulaugul lühike. Lehed kasvavad täis kohe pärast lume sulamist 24-29 päeva jooksul. Õisikuvars moodustub juuni algul, õitsemine algab kuu keskel. Vegetatsiooniperiood lõpeb augusti algul. Teistkordset kasvu ei ole. Karulauk paljuneb üldiselt vegetatiivselt. Puuduseks on seejuures asjaolu, et paljunemiskoefitsent on väike. Igal aastal kasvab ühest sibulast ainult kaks. Tõusmed ilmuvad seemnetest alles 2-l aastal peale külvi. Aprillis moodustub 2 lehte, juunis kasv katkeb. Sügiseks moodustub uinuv pung, millest arenevad lehed. Alles 3-ndal aastal aastal taim haruneb, 4-ndal aastal õitseb.
Sibul piklik, läbimõõduga umbes 1 cm. Vars kolmnurkne, lehetu, kõrgusega 30-45 cm. Varre alguses - kaks ovaalset teravatipulist lehte (nagu maikellukesel). Õied valged. Sarikas poolkerakujuline, tihe, väikeseõieline. Vili- kerakujuline, kolmnurkne kupar. Seeme kerajas, must. 1000 seemne mass 6-7 g.
Bioloogilised iseärasused. Karulauk kasvab hästi varjus. Eelistab niisket liivsavi-, või saviliiv mulda. Hakkab kasvama varakevadel (aprilli alguses). Õitseb mais- juunis. Seemned valmivad juulis.
Paljundamine ja agrotehnika. Paljundatakse seemnetega ja vegetatiivselt- tütarsibulatega, mis tekivad kahe-kolme kaupa lehekaenlasse.
Seemned külvatakse enne talve, tõusmed ilmuvad aprillis. Paljuneb ka isekülviga. Agrotehnika on sarnane harilikule sibulale.
Saagi koristus. Rohelist kogutakse enne õitsemist, seemneid - kuparde tumenemisel. Vastasel juhul kuprad lõhenevad ja seemned pudenevad välja.
Raviomadused. Lehed sisaldavad vitamiin C-d 150 mg%, eeterlikke õlisid ja fütontsiide. Rahvameditsiinis kasutatakse karulauku kui skorbuudivastast, nugiussivastast, palavikuvastast ja külmetusvastast ravimit. Tõstab söögiisu, ergutab seedekulgla tegevust. Värsket sibulat kasutatakse ateroskleroosi korral, tema mahla aga tilgutatakse kõrva mädase põletiku korral. Piiritustõmmist kasutatakse köha ja reuma ravis.
Tarvitamine. Karulauk on hea konservant. Peenestatud sibulad ja lehed hoiavad liha kiirest riknemisest.
Kaukaasias kasutatakse kulinaarias nii sibulaid, lehti kui ka varsi. Sibulad kaevatakse välja sügisel ja kasutatakse küüslaugu asendajana, idandeid aga- talve lõpul, kasutatakse kas värskelt või keedetud kujul:
Kallatakse üle päevalilleõli ja äädikaga, konserveeritakse või soolatakse. Sügisel korjatud karulauku kuivatatakse talveks. Kuivatades kaotab ta osaliselt aroomi, kuid säilitab maitse. Karulauku lisatakse kuivatatult toitudele.
Peenestatud sibulad segatakse punase pipraga ja hapukoorega, ning valmistatakse väga maitsev lisand kala- ja lihatoitude juurde. Ulukiliha on õrnem ja maitsvam, kui teda hautada koos karulauguga. Temaga maitsestatakse täidiseid.
Karulauku kasutatakse ka mõningates Euroopa köökides. Näiteks Portugalis küpsetatakse selle aromaatse maitserohelisega baklaþaane.
Seeme on vajalik enne külvi stratifitseerida. Selleks peab seemneid leotama vees 3-4 tundi, siis panna niiske riide sisse ja seejärel hoida suletud purgis umbes 2 kuud külmkapis temp. +4 C juures. Nii ettevalmistatud seemned pannakse mulda. Võib külvata ka sügisel (n.ö. talve alla). Agrotehnika on sarnane söögisibula omale. Toiduks tarvitatakse karulauku värskelt, soolatult ja hapendatult. Rahvameditsiinis kasutatakse karulauku palaviku, reuma ja köha puhul ning skorbuudi ja arteroskleroosi raviks, kilpnäärme haiguste puhul ning rögalahtistava vahendina. Tal on toniseeriv ning kergelt diureetiline mõju.
Karulaugust tehakse pirukatäidiseid, teda lisatakse liharoogadele, antakse lauale suupistena. Selleks, et eemaldada tugevat lõhna, enne soolamist või hapendamist valatakse karulauk üle kuuma veega. Kogutakse kevade lõpul, kõige suurema vitamiinidefitsiidi perioodil, lõigates ära taime kogu maapealse osa. Karulaugus on C vitamiini 10-15 korda rohkem kui sidruni või apelsini viljades. Vegetatsiooniperiood on karulaugul lühike. Lehed kasvavad täis kohe pärast lume sulamist 24-29 päeva jooksul. Õisikuvars moodustub juuni algul, õitsemine algab kuu keskel. Vegetatsiooniperiood lõpeb augusti algul. Teistkordset kasvu ei ole. Karulauk paljuneb üldiselt vegetatiivselt. Puuduseks on seejuures asjaolu, et paljunemiskoefitsent on väike. Igal aastal kasvab ühest sibulast ainult kaks. Tõusmed ilmuvad seemnetest alles 2-l aastal peale külvi. Aprillis moodustub 2 lehte, juunis kasv katkeb. Sügiseks moodustub uinuv pung, millest arenevad lehed. Alles 3-ndal aastal aastal taim haruneb, 4-ndal aastal õitseb.
Eng.: Ramson, ramsons, bear's garlic, broad-leaved garlic, buckrams, gypsy onion, hog garlic, wild garlic, wild wood garlic, wood garlic. Suom.: Karhunlaukka. Sven.: Ramslök, St:a Birgittas lök.
