Teie ostukorv on tühi.
Keerispea harilik "Protana"
Keerispea harilik "Protana" - Phacelia tanacetifolia.
Suurepärane kiirekasvuline söödakultuur ulatub 50-70 cm kõrguseni ja jõuab lühikese perioodi jooksul moodustada tiheda haljasmassi! Võib kasutusel olla era-, talu majapidamistes, agrotööstuslikes kompleksides, maa-aladel mesilate, tarude lähedal, talikultuuride külvi alla ette nähtud kesapõldudel ja aedade reavahedes.
Külv: aprill-august (sõltuvalt Teie kliimavöötmest). Ülihea meetaimena külvata 4-5 korda vegetatsiooniperioodi jooksul! Ühtlaseks tärkamiseks soovitatakse segada seemned liivaga vahekorras 1:3.
Külv niiskesse mulda kuni 30 cm reavahedega, 0,5 cm sügavusele. Pärast külvi muld korralikult rullida. Külvinorm - 30 g 5 ruutm.
Võib kasvada vaegniiskel mullal. Tänu proteiini suurele sisaldusele, kasutatakse orgaanilise haljasväetisena mulla, rikastades seda ökoloogiliselt puhta orgaanilise massi ja lämmastikuga, viljakuse tõstmiseks. Teie aias taimede tolmeldamiseks tarvilikele kasulikele putukatele ja mesilastele väga meeldivad lillad õied.
Õitseb 4-6 nädala pärast peale külvi, õitsemine on rikkalik ja kestev. Mulla ettevalmistus. Enne külvi on vaja muld kaevata künnikihi sügavusele, pindmine mullakiht puhastada kividest, umbrohujuurikatest, tasandada.
1 grammis on 700 seemet.
Suurepärane kiirekasvuline söödakultuur ulatub 50-70 cm kõrguseni ja jõuab lühikese perioodi jooksul moodustada tiheda haljasmassi! Võib kasutusel olla era-, talu majapidamistes, agrotööstuslikes kompleksides, maa-aladel mesilate, tarude lähedal, talikultuuride külvi alla ette nähtud kesapõldudel ja aedade reavahedes.
Külv: aprill-august (sõltuvalt Teie kliimavöötmest). Ülihea meetaimena külvata 4-5 korda vegetatsiooniperioodi jooksul! Ühtlaseks tärkamiseks soovitatakse segada seemned liivaga vahekorras 1:3.
Külv niiskesse mulda kuni 30 cm reavahedega, 0,5 cm sügavusele. Pärast külvi muld korralikult rullida. Külvinorm - 30 g 5 ruutm.
Võib kasvada vaegniiskel mullal. Tänu proteiini suurele sisaldusele, kasutatakse orgaanilise haljasväetisena mulla, rikastades seda ökoloogiliselt puhta orgaanilise massi ja lämmastikuga, viljakuse tõstmiseks. Teie aias taimede tolmeldamiseks tarvilikele kasulikele putukatele ja mesilastele väga meeldivad lillad õied.
Õitseb 4-6 nädala pärast peale külvi, õitsemine on rikkalik ja kestev. Mulla ettevalmistus. Enne külvi on vaja muld kaevata künnikihi sügavusele, pindmine mullakiht puhastada kividest, umbrohujuurikatest, tasandada.
1 grammis on 700 seemet.
Jane Webb Loudon.
Nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast “phakelos” – kimp, mis tuleneb tema õite asetusest õisikus.
Alguses kasvatati seda taime söödakultuurina. Tema õied on nektaririkkad, millest saab kõrgekvaliteedilist mett. Peale selle kasvatatakse keerispead kui “rohelist väetist”. Ta külvatakse väheviljaka mullaga päikselistele põldudele, sest just niisugused on parimad kasvutingimused keerispeale. Seejärel künti taimed kogu täiega mulda ja rikastati nii mulda orgaanilise väetisega. Praegu kasvatatakse keerispead dekoratiivtaimena. Taime võrsed kasvavad 50-100 cm kõrguseks ja suve keskel moodustuvad väikesed õied läbimõõduga 2 cm. Õie kroonlehed on tagasihoidlikku sinakashalli värvi. Keerispea sobib koos kasvama kõigi õitsvate taimedega.
Eng.: Bee food, lacy phacelia. Suom.: Aitohunajakukka, hunajakukka. Sven.: Honungsfacelia, honungsört.
* Lööme "kahte jänest": tõstame mullaviljakust ja hävitame umbrohtu.
Haljasväetiskultuurid või nagu neid veel nimetatakse roheline väetis kasvatatakse mullastruktuuri parandamiseks ja mullaviljakuse tõstmiseks. Peale selle on haljasväetis ökoloogiliselt puhas orgaaniline väetis nad soodustavad huumuse kogunemist mulda. Oma efektiivsuselt on nad võrdväärsed sõnnikuga jäävad vaidalla fosfori ja kaali sisalduse poolest. Kui te hakkate moodustama aiamaad või kasvatate peamiselt üheaastaseid taimi tuleb umbrohu tõrjeks kasutada koos haljasväetistaimede kasvatamisega teha ka klassikalist harvendamist. Nad kasvavad väga kiiresti ja hakkavad konkureerima umbrohtude ja kultuurtaimedega. Mõned haljaskultuuride taimed omandavad mullast raskesti omastatavaid paljudele köögivilja ja puuviljakultuuridele mineraalseid toitaineid. Hiljem need elemendid "vabanevad" ning kasutatakse ära kultuurtaimede poolt.
Roheliseks haljasväetiseks sobivad taimed, mis kuuluvad liblikõieliste sugukonda (lupiin, hernes, vikk, seradella, ristik, seahernes) kapsaste perekonnas (sinep, raps,rõigas, õlinaeris ja teised kiirekasvulised taimed (tatar).
Liblikõielised kultuurid omastavad ja koguvad lämmastikku tänu sümbioosile juurtel asuvate mügarbakteritega. Enamik ristõielistest omab fütosanitaarseid omadusi:pidurdavad umbrohutaimede arengut ja paljunemist, hävitavad selliseid haigusi nagu nematood ja nuuter. Kultuurtaimi külvata kohe peale haljasväetistaimede sissekündi pole soovitav kuna mullas toimub haljasväetistaimede bioloogiline protsess mis aeglustab seemnete idanemist ja taimede kasvu. Sellepärast on soovitav oodata umbes 2-4 nädalat ja alles peale selle alustada külviga.
Kaevame või künname maa,kobestame kõik mättad ning tasandame rehaga.Haljasväetis kultuuride seemned külvake käsitsi või külvikuga ning segage kergelt rehaga mulla hulka. Et lämmatada umbrohtu ei külvata seemneid ridadesse vaid hajusalt ning seejärel segatakse nad rehaga mulda.
Umbes 2-4 nädalat enne kultuurtaimede külvi kaevatakse haljasväetistaimed mulda kui seda on raske teha võite enne pealsed ära lõigata ning peenestada. Kergetel muldadel kaevatakse 15-18 sm sügavusele, rasketel (savimullad) - 12-15 sm sügavusele. Seejuures mida nooremad taimed seda rutem laguneb nende vegetatiivne mass.
Puuvilja aias on parem kasutada haljasväetiseks liblikõielisi (lupiin) või kaera-herne segu. Seemned külvatakse varakevadel ringikujuliselt. Roheline mass kaevatakse mulda suvel enne õiepungade moodustumist. Peale seda võib teha kohe teistkordse külvi.
Varaste kevadiste külvide korral, kui lumi on sulanud külvatakse kiirekasvulisi külma taluvaid kultuure - sinep, õlinaeris, kaer.
Kui lubab aeg (näiteks hiliste suviste või sügiseste külvide korral aias) on parem haljasväetistaimed parem lasta õitsema. Neid taimi kasvatades arvestage ka sellega-ärge istutage sama sugukonna kultuurtaimi millest on pärit haljasväetiskultuuride taimed, näiteks peale õlinaerist ei tohi kasvatada kapsast. See on seotud mullas olevate kahjurite ja haigustega, mis on iseloomulikud antud sugukonnale.
