Teie ostukorv on tühi.
Lehtpetersell "Festival 68" /1 kg/
Petroselinum crispum (Mill.) Nym. Ex A.W. Hill convar. vulgare (Nois) Danert
43.35€
Maksudeta: 35.54€
Maksudeta: 35.54€
Lehtpetersell ''Festival 68'' - Petroselinum crispum.
Periood tõusmetest kuni tehnilise küpsuseni 75-90 päeva. Suur leht, tumeroheline, kolmnurkse kujuga. Kasvab uuesti peale lehtede kärpimist.
Sort paistab silma kõrge saagikusega, aromaatsusega ja talub ka varjus kasvamist.
1 gramm = 450-650 seemet.
Periood tõusmetest kuni tehnilise küpsuseni 75-90 päeva. Suur leht, tumeroheline, kolmnurkse kujuga. Kasvab uuesti peale lehtede kärpimist.
Sort paistab silma kõrge saagikusega, aromaatsusega ja talub ka varjus kasvamist.
1 gramm = 450-650 seemet.
Ajaloost: Peterselli peeti pühaks taimeks, mis sümboliseerib kuulsust ja rõõmu. Pidulikel momentidel oli ta Heraklesel kaunistuseks.
Vürtsitaimena hakati kasutama teda tänu Karl Suurele, kes käskis seda taime oma aedades kasvatada. Varsti sai petersell asendamatuks kõikide juurviljaroogade lisandina.
Tema tähtsus on seotud suure karotiini ja C vitamiini sisaldusega, samuti on temas teisi vitamiine (B1,B2,B6,PP), aga samuti kaaliumit, naatriumit, magneesiumit, fosforit, rauda.
Kaaliumisisalduselt on ta köögiviljade hulgas esikohal, aga vitamiinide sisalduselt ei jää apelsinile alla.
Petersell on ka meditsiinis hinnatud. Ravimitooraineks sobivad nii seemned, juured, lehed ja varred.
Petersellil on uriini- ja sapieritust soodustav toime, samuti spasmolüütiline, toksiinide vastane ja antiseptiline mõju.
Tõmmist ja keedist nii seemnetest kui lehtedest kasutatakse neerukivide ja kuseteede põletike puhul. Keedis on toimiv ka südame rütmihäirete puhul.
Välispidiselt kasutatakse peterselli keedist kriimustuste peale, samuti sääse- ja mesilaste hammustuste puhul.
Eng.: Leaf Parsley. Suom.: Lehtipersilja. Sven.: Slätpersilja. Bot.: Petroselinum crispum (Mill.) Nym. Ex A.W. Hill convar. vulgare (Nois) Danert.
* Petersell on palju külmakindlam kultuur kui porgand ning kui teda talveks katta võib ta peenral talvituda ja anda varakevadel uusi rohelisi lehti.
Peterselli saab ajatada ka talvel kodustes tingimustes. On kaks peterselli gruppi - leht ja juurpetersell. Juurpeterselli iseloomustab pikk hargnev söödav juur.
Lehestik on mõlemal petersellil umbes sarnane kuid paljud inimesed tunnustavad lehtpetersellina ainult käharlehist vormi, mis on küll ilus kuid vähem aromaatne.
Peterselli kasvatamise agrotehnika sarnaneb porgandi omale, mis tähendab, et petersell eelistab kobedaid toiteaineterikkaid neutraalseid muldi.
Muld on parem ette valmistada sügisel. Muld tuleb sügavalt läbi kaevata ning kevadel veel korra kaevata ja kobestada.
Sügisesel mullaharimisel antakse mulda pool ämbritäit sõnnikut kuhu on lisatud 2 spl. superfosfaati ja 1 spl. kaaliumsulfaati ning 1 klaas puutuhka 1m2-le.
Rasketele savikatele muldadele on sügisel soovitav lisada 2 liitrit saepuru mis kaevatakse mulla sisse.
Kevadel lisatakse veel pool ämbritäit kõdusõnnikut või turbakomposti koos sõnnikuga, kuhu on lisatud 1 spl. nitrofoskat või pool spl. kaaliumsalpeetrit või naatriumsalpeetrit
ja pool liitrit lehtpuude tuhka 1m2-le.
Peterselli seemned idanevad aeglaselt, sellepärast eelidandatakse neid niiske marli vahel 3-4 päeva enne külvi.
Kohe, kui osadel seemnetel on ilmunud idud külvatakse nad peenrale vagudesse 0,5-1 cm sügavusele. Ridade vahe on 15-20 cm, taimede vahe 2-3 cm.
Külvatakse kohe kui muld on soojenenud, aprilli teisel poolel. Teist korda külvatakse roheliste lehtede saamise eesmärgil juuli alguses.
Peenra võib katta kilega nii et mullapinna ja kile vahele jääks õhuruum 2-3 cm. Kui ilmuvad tõusmed võetakse kile ära.
Vegetatsiooni perioodil kobestatakse mulda ja antakse 2-3 korda pealtväetist ridade vahele. Väetatakse vegetatsiooni perioodi alguses, et lehed ei koguks endasse liigseid nitraate.
Sügisel sorteeritakse juurikad, eemaldatakse need mis on alla 1 cm jämedused.
Peenikesed juurikad istutatakse kohe kasvukohale või kaevatakse kevadeni mulda ning istutatakse kevadel tihedalt üksteise kõrvale varem ettevalmistatud peenrale. Ridade vahe jäetakse 15-20 cm.
Talveks soovitatakse peterselli kergelt katta männi okstega. Nende okkad ei pudene nagu kuusel. Oksad kaitsevad hiirte eest ja aitavad koguda lund. Varakevadel saate te rohelised taimed.
Teisel aastal hakkab petersell ruttu kasvatama õievarsi. Taimi tuleb toestada, et nad ei murduks tuule käes.
Septembri teisel poolel tõmmatakse taimed mullast välja ja asetatakse ruumi sõelale järelvalmima. Seemned eraldatakse sarikatest. Sõelumisega saate eraldada suured seemned väikestest.
Saadud seemnetest jätkub külviks ja ka toitudele lisamiseks. Peened juurikad, mis ei kandnud õievarsi istutage uuesti, et saada jälle varakevadel rohelist ja sügisel seemneid.
