Teie ostukorv on tühi.
Lillkapsas "Snow Lady" /100 g/
Brassica oleracea var. botrytis L.
Lillkapsas ''Snow Lady'' - Brassica oleracea L. convar. botrytis (L.) Alef. var. botrytis L.
Hiline sort.
Nõuab kergesti soojendatavat ja hästi selgepiirilist toitaineid sisaldavat mulda, mida soovitatakse enne õisikute tekkimist.
Istikuteks külvatakse seemned samal ajal, mis ka varase valge peakapsa puhul, 15-25.märtsi paiku. Hooldus istikute eest on sama, mis varase valge peakapsa puhul, kuid arvestada tuleb lillkapsa suurt nõudlikust mikroelementide suhtes ja teisel väetamisel lisatakse lahusesse 0,2 g boorhapet ja 0,5 g vaskvitrioli ja molübeenhappelist ammooniumi 1 L lahusele. 3-4 päeva enne kasvukohale istutamist, antakse taimedele kolmandat korda väetist, kuid ilma mikroväetisteta.
Lillkapsa istikuid ei tohi lasta läbi kuivada, sest siis taimed vananevad enneaegselt ja edasises moodustuvad kääbuslikud pead.
Istikud ei talu varju. See viib pea hilisemale välja kujunemisele ja väiksemates mõõtudes. Istutatakse kasvukohta samal ajal, kui varast valget peakapsast s.o. siis aprilli lõpp-mai algus.
Arvestage, et ülekasvanud istutusmaterjal kohaneb kauem ja seetõttu väheneb saagikus tuntavalt. Istutus skeem: 60x35,70x30 või 50x40. Varaseid sorte võib seemnest külvata vahetult kasvukohale samal ajal, kui istutatakse istikuid, s.o.aprilli lõpus, mai alguses. Kuid sealjuures on olemas oht, et istikuid kahjustab ristõieliste kirp. Selleks, et kogu suve jooksul saaks korjata värskeid päid,võib külvata seemneid kasvukohale iga 10-15 päeva tagant veel 2-3 korda. Viimasest külvist (mai lõpus-juuni alguses) saadakse saaki septembris, oktoobris. Tuleb arvestada, et kasvatades lillkapsast hilistel kevadistel tähtaegadel seemnest külvatuna otse kasvukohale, on väga raske, sest sel ajal on sageli kuum ja kuiv ilm ja pinnas võib ära kuivada.
1,0 g = 500-550 seemet.
Hiline sort.
Nõuab kergesti soojendatavat ja hästi selgepiirilist toitaineid sisaldavat mulda, mida soovitatakse enne õisikute tekkimist.
Istikuteks külvatakse seemned samal ajal, mis ka varase valge peakapsa puhul, 15-25.märtsi paiku. Hooldus istikute eest on sama, mis varase valge peakapsa puhul, kuid arvestada tuleb lillkapsa suurt nõudlikust mikroelementide suhtes ja teisel väetamisel lisatakse lahusesse 0,2 g boorhapet ja 0,5 g vaskvitrioli ja molübeenhappelist ammooniumi 1 L lahusele. 3-4 päeva enne kasvukohale istutamist, antakse taimedele kolmandat korda väetist, kuid ilma mikroväetisteta.
Lillkapsa istikuid ei tohi lasta läbi kuivada, sest siis taimed vananevad enneaegselt ja edasises moodustuvad kääbuslikud pead.
Istikud ei talu varju. See viib pea hilisemale välja kujunemisele ja väiksemates mõõtudes. Istutatakse kasvukohta samal ajal, kui varast valget peakapsast s.o. siis aprilli lõpp-mai algus.
Arvestage, et ülekasvanud istutusmaterjal kohaneb kauem ja seetõttu väheneb saagikus tuntavalt. Istutus skeem: 60x35,70x30 või 50x40. Varaseid sorte võib seemnest külvata vahetult kasvukohale samal ajal, kui istutatakse istikuid, s.o.aprilli lõpus, mai alguses. Kuid sealjuures on olemas oht, et istikuid kahjustab ristõieliste kirp. Selleks, et kogu suve jooksul saaks korjata värskeid päid,võib külvata seemneid kasvukohale iga 10-15 päeva tagant veel 2-3 korda. Viimasest külvist (mai lõpus-juuni alguses) saadakse saaki septembris, oktoobris. Tuleb arvestada, et kasvatades lillkapsast hilistel kevadistel tähtaegadel seemnest külvatuna otse kasvukohale, on väga raske, sest sel ajal on sageli kuum ja kuiv ilm ja pinnas võib ära kuivada.
1,0 g = 500-550 seemet.
