Kivilehik "Elavad kivid" (mix)
Kivilehik "Elavad kivid" (segu).
Väikesed, varretud, lehtsed sukulendid. Suur osa taimest on mattunud mulla alla. Maapealne osa - kaks paksu lehte, mis on 20-50 mm pikkuse varre küljes. Tema ülemine osa on täpilise mustriga, kooniline, etteulatuv või lame, lõhega kaheks jagatud, lõhest ilmuvad õisikukandja ja uued lehed. Lehtede vahetus toimub iga aasta märtsist maini, eelmise aasta lehed seejuures kuivavad.
Õitseb juuli - november, õied valged või kollased, harva oranžid, 2,5-3 cm läbimõõduga, mõnikord lõhnavad, avanevad päeva teisest poolest.
Juulis-augustis taim puhkab. Septembrist-detsembrini kasvab uuesti. Novembrist hakatakse kastmist vähendama ja detsembris lõpetatakse kastmine. Taimi hoitakse talvel temperatuuril +12+15°C. Hiliskevadel kui ilmub paar uusi lehti, taastatakse tasapisi ka kastmine. Litopseid ei väetata, või väetatakse kaktustele mõeldud väetise poole lahjema lahusega. Neile tuleb kasuks kuumal suvisel päeval pealelõunane piserdamine. Mõne aasta jooksul suureneb taim terveks kolooniaks, mis istutatakse ümber hea drenaaþiga anumasse.
Substraat valmistatakse võrdsetes osades liivast ja lehemullast. Valguse suhtes nõudlik, kevadel varjutatakse otseste päikesekiirte eest.
Litopseid on kerge seemnetega paljundada. Külvatakse turba ja liiva segusse, seemnetele puistatakse peale pisut liiva, ning hoitakse +20°C juures. Tänu suurele värvi ja kuju erinevustele on litopsid äratanud suurt huvi toataimede kollektsionääride seas.
Väikesed, varretud, lehtsed sukulendid. Suur osa taimest on mattunud mulla alla. Maapealne osa - kaks paksu lehte, mis on 20-50 mm pikkuse varre küljes. Tema ülemine osa on täpilise mustriga, kooniline, etteulatuv või lame, lõhega kaheks jagatud, lõhest ilmuvad õisikukandja ja uued lehed. Lehtede vahetus toimub iga aasta märtsist maini, eelmise aasta lehed seejuures kuivavad.
Õitseb juuli - november, õied valged või kollased, harva oranžid, 2,5-3 cm läbimõõduga, mõnikord lõhnavad, avanevad päeva teisest poolest.
Juulis-augustis taim puhkab. Septembrist-detsembrini kasvab uuesti. Novembrist hakatakse kastmist vähendama ja detsembris lõpetatakse kastmine. Taimi hoitakse talvel temperatuuril +12+15°C. Hiliskevadel kui ilmub paar uusi lehti, taastatakse tasapisi ka kastmine. Litopseid ei väetata, või väetatakse kaktustele mõeldud väetise poole lahjema lahusega. Neile tuleb kasuks kuumal suvisel päeval pealelõunane piserdamine. Mõne aasta jooksul suureneb taim terveks kolooniaks, mis istutatakse ümber hea drenaaþiga anumasse.
Substraat valmistatakse võrdsetes osades liivast ja lehemullast. Valguse suhtes nõudlik, kevadel varjutatakse otseste päikesekiirte eest.
Litopseid on kerge seemnetega paljundada. Külvatakse turba ja liiva segusse, seemnetele puistatakse peale pisut liiva, ning hoitakse +20°C juures. Tänu suurele värvi ja kuju erinevustele on litopsid äratanud suurt huvi toataimede kollektsionääride seas.
Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Kivilehik".
Eng.: "Flowering stones", "Living stones". Suom.: Kivikukka, sekoitus "elävät kivet", Kivikukkalajeja. Sven.: "Levande stenar".