Teie ostukorv on tühi.
Redis "Trio mix" (pikka sortide kollektsioon) seemned lindil
Raphanus sativus L. var. sativus
3.53€
Maksudeta: 2.85€
Maksudeta: 2.85€
Populaarsete pikkade, erivärviliste redisesortide segu "Trio mix" (seemned lindil).
Redise agrotehnika.
See on lihtne: seemned külvatakse kuivalt mulda 1-1,5 cm sügavusele (sügavamal külvil tulevad juurviljad ovaalsemad). Redis külvatakse kevadel, kohe pärast lume sulamist.
Redis on külmakindel kultuur ja katte kasutamine selle kasvatamisel võimaldab saada varasemat toodangut.
Enamiku asjaarmastajate peamine viga redise külvamisel on seemnete liigne tihedus. Seetõttu venib taim sageli välja ega anna vajalikul hulgal juurvilju.
Kõige parem on külvata redist ükshaaval 5x5 cm vahega. Seda saab teha aiamarkeri abil või soetades seemned lindil (muide, sellist linti saab ise teha, kleepides seemned silikaatliimiga tavalise ajalehepaberi ribadele).
Redis kasvab hästi mõõdukatel temperatuuridel, +12 kuni +16°C. Kõrgemal temperatuuril kasvatab taim peamiselt lehti, mitte juurvilja.
Redis reageerib tundlikult päeva pikkusele: kui päev on pikem kui 16 tundi, ei moodusta taim juurvilja, vaid läheb putkuma ja õitsema.
Redist võib kasvatada nii põhikultuurina kui ka tihenduskultuurina porgandi, peedi, tilli, peterselli ridade vahel. Kuni põhikultuur tärkab ja areneb, on redis juba valmis ja seda on lihtne peenralt koristada.
Saagikoristust tehakse vastavalt juurviljade moodustumisele. Tavaliselt on nende läbimõõt vähemalt 1,5 cm. Seejuures murtakse rediselt ära lehed, mis aurustavad niiskust. Ilma selle võtteta muutub juurvili närtsinuks. Redise koristamisega ei tohi hilineda, muidu muutub juurvili ülekasvamisel koredaks ja puiseks.
* Redis on üks populaarsemaid varajasi köögivilju. Ühelt peenralt saab hooaja jooksul koguda kolm saaki.
Redisele eraldatakse kobedat, niisket, viljakat mulda (neutraalne või nõrgalt happeline). Struktuuritul ja toitainevaesel mullal köögivili juurvilja ei moodusta.
Tavaliselt külvatakse redist avamaale 15. aprillist 15. maini ja 15. augustist 1. septembrini. See on tingitud asjaolust, et kuumus ja pikk valguspäev põhjustavad ennakõitsemist, kuigi on sorte, mida saab kasvatada kogu hooaja vältel (niipea kui maa sulab ja kuni uuesti külmub) - näiteks sort "Duro".
Selle kultuuriga tegeledes ärge unustage, et külviks valitakse suured ja värsked seemned. Kõrge saagi saamiseks tuleb need külvata ühtlaselt, mitte sügavale mulda, kuna tihedad külvid juurvilju ei moodusta.
Redis on külmakindel, kuid talub halvasti kuiva ja kuuma ilma: juurviljad muutuvad lõdvaks ja kibedaks.
Redis armastab kobedat, hästi vett imavat, väetisrikast mulda. Esimeseks külviks valmistatakse see ette sügisel ja kaetakse kilega, kevadel (isegi enne lume sulamist) puhastatakse see ja niipea kui maa on umbes 20 cm sulanud, kobestatakse ja tehakse külv.
Mulla ettevalmistamise retsept (1 m² kohta):
Mulda viiakse 1 ämber sõnnikuhuumust, 1 ämber kõdunenud saepuru (kui seda pole - 1 ämber mättamulda ja 1/2 ämbrit jõeliiva), 1/2 liitrit puutuhka, 1/4 liitrit aialupja (dolomiidijahu), 1 supilusikatäis superfosfaati, 1 supilusikatäis nitroammofosskat, 1 supilusikatäis karbamiidi ja 1 teelusikatäis kaaliumväetist (kaaliumkloriid või -sulfaat). Kõik see puistatakse ühtlaselt kaevatud alale ja kaevatakse uuesti läbi, seejärel tasandatakse rehaga ja moodustatakse peenar.
Peenar ei tohiks olla väga kõrge ega olla kaldu, et vesi ei voolaks sellelt maha ega seisaks, tekitades loike.
Külv tehakse pulgaga tehtud ristvagudesse sügavusega 1 cm. Vagude vahele jäetakse 5 cm ja seemnete vahele 2-3 cm (või kasutatakse linti), seejärel kaetakse vaod sama mullaga, kastetakse sooja veega ja kaetakse kattematerjaliga (spunbond, lutrasil jt).
Tavaliselt ei ole kattematerjaliga kaetud peenart enne tärkamist vaja kasta. Pärast seemnete tärkamist kastetakse 1-2 päeva tagant, külma ilmaga harvemini. Kui viljaalge saavutab suure herne suuruse, tuleb kasta iga päev arvestusega 1-2 ämbrit ruutmeetri kohta. Mida intensiivsem kastmine, seda mahlasem redis ja vähem kibedust. Kattematerjali võib hoida peal kogu redise kasvatamise aja, kuid viljakandmise faasis on parem see pealsete kasvu aeglustamiseks avada.
* Redis kuulub lühipäevataimede hulka. Ta kasvab paremini, kui viia ta üle lühikesele päevale, st kella 19-st õhtul kuni 7-8-ni hommikul katta läbipaistmatu musta kile või puitkastiga. Sellisel kasvatamisel ja hea kastmise korral võib redis kasvada kuni 10 cm läbimõõdus, kaotamata maitseomadusi. Seda tasuks märkida eelkõige kasvuhooneomanikel.
Üks aedniku suurimaid pettumusi redise kasvatamisel on taimede õitsemine. Proovige vana talupoja nippi. Kui redis valmistub õisikuvarre kasvatamiseks, vajutage juurvilja kahe sõrmega ja suruge see mulda, patsutades peopesaga rosetti. Siinkohal sobivad ka "võlusõnad": "Puhu üles, puhu üles, aga õitseda ei tohi!"
Liiga pika valguspäeva korral võib redist varjutada ka sellisel viisil. Tehakse eemaldatav karkass, mis on kaetud läbipaistmatu materjaliga, näiteks katusepapiga. Karkass pannakse peale kell 8 õhtul ja võetakse ära kell 7 hommikul järgmisel päeval. Nii on redisetaimedel nende arenguks normaalne 13-tunnine valguspäev.
Redise putkumist (varre moodustamist) võib vähendada ka mulla pidev niiskena hoidmine redisepeenardel. Mulla läbikuivamist ei tohi lubada. Redist soovitatakse kasta õhtuti iga 2-3 päeva tagant, põua ajal aga iga päev, hommikul ja õhtul.
Redise arengu esimese 10 päeva jooksul tuleb mulda kasta 8 cm sügavuselt, juurvilja moodustamise alguses aga vähemalt 15 cm sügavuselt.
Redis, spinat ja daikon annavad head saaki ainult lühipäeva režiimil, seetõttu võib neid külvata uuesti suve lõpus: augusti alguses põhjapoolsemates piirkondades, Eesti tingimustes aga kuni 15. augustini.
Suurt kahju redisesaagile tekitavad kapsakärbsed ja maakirbud. Nendest vabanemiseks ei tohi kasutada keemilisi preparaate, kuna redis on varajane ja mahlane toode. Parem on pärast kastmist ja enne kobestamist puistata reavahedesse tubakat. Kui tubakat pole, sobib must või punane pipar (teelusikatäis ruutmeetri kohta).
Daikoni kasvatamisel on parem mitte anda mulda värsket sõnnikut, kuna see põhjustab juurviljade harunemist. Selle kultuuri alla viiakse kõdunenud sõnnik mulda sügisel.
Redisesordid risttolmlevad kergesti omavahel, metsiku ja kultuurrõikaga. Seetõttu tuleb oma aias meeldiva redisesordi seemnete saamiseks isoleerida seemnetaimed marli või peene võrguga karkassiga. Sel juhul tolmeldatakse õitsvaid taimi raputades, karkassi all võib aga kärbseid paljundada, pannes sinna liha- või kalatükke.
Pideva redisekonveieri saamiseks tuleb alustada iga järgmist külvi kohe pärast esimeste lehtede ilmumist eelmistel külvidel.
Väga vähesed aednikud külvavad redist sügisel, ja asjata! Sügisene redis on maitsvam kui kevadine: see kasvab suureks, ei aja kunagi õisikuvarart, ei muutu lõdvaks, on vaba kibedusest, magus ja mahlane.
Lisaks ei kahjusta sügisel redisetõusmeid peaaegu üldse ristõielised maakirbud. Redist võib peenral hoida kuni külmade saabumiseni, koristades vastavalt vajadusele.
Sõltuvalt kohast külvatakse sügisest redist kogu augusti ja septembri alguses. Neid tähtaegu mõjutavad ka erinevate redisesortide valmimisajad. Sügiseseks redisekasvatuseks on otstarbekam valida varajasi redisesorte.
Külvide tugeva tihenemise või umbrohtumise korral moodustavad taimed väikesi ja ebakorrapäraseid juurvilju.
Mõnikord pudenevad redise külvamisel seemned maha. Need võib jätta tärkama sinna, kuhu nad pudenesid, ja seejärel pilves ilmaga ettevaatlikult mullast välja võtta ja istutada vajalikku kohta, järgides istutusnormi. Mahapudenenud seemnetest kasvavad sama head juurviljad, kuid ainult mõnepäevase hilinemisega, peaasi - ärge unustage rikkalikku kastmist.
