Teie ostukorv on tühi.
Lõunakakar
Celmisia sessiliflora L.
2.25€
Maksudeta: 1.85€
Maksudeta: 1.85€
Lõunakakar (Celmisia sessiliflora) – pärineb Uus-Meremaa lõunaosast. Kasvab 700 -1800 m kõrgusel merepinnast. Lehed lineaalsed, hallikas-rohelised, asetsevad rosetina, moodustavad tiheda, laiuva põõsa. Õied 1-2 cm läbimõõdus, valged, ilmuvad suvel.
Püsik kiviktaimlasse.
Perekond: Asteraceae.
Lillevärv: valge.
Lehestik: hallikasroheline.
Looduslik õitsemisperiood: juuni-september.
Õistaime kõrgus: 10 cm.
Nõuded pinnasele: hästi kuivendatud.
Talvekindluse tsoonid: Z6 - Z9.
1,0 g = 1550 seemet.
Kasvab hästi kerges varjus ja huumusrikkas mullas. Kasvuperioodil vajab pidevat ühtlast niiskust, head drenaaþi ja soovitavalt ka multšimist. Talveks vajab kaitset niiskuse eest ja õhulist ning kuiva katet. Paljundatakse seemnetest, mis külvatakse kohe peale kogumist või kevadel, aga ka kevadel pistikutest. Kevadisel külvil peab temperatuur olema alla +5°C, idanemine on ebaühtlane ja võib aega võtta mitu kuud.
Erakordselt kaunite kirikakraõitega sarnased õied. On mitu liiki, mis kasvavad madalamal, kuid paljud piirduvad siiski mägedega, kus nad on paljude taimekoosluste tähtsaks osaks. Kõik lõunakakrad on igihaljad püsikud – poolpõõsad või põõsad. Lehed on tavaliselt hõbedased või valged kas alumiselt küljelt või mõlemalt poolt, sageli hambulised ja karvased. Kõik liigid on hästi tolmeldatavad.
Madalad Celmisia liigid sobivad hästi potikultuuriks. Austraalias, Põhja-Inglismaal, Tasmaanias, Uus-Meremaal, Šotimaal ja Iirimaal õitseb enamus liike avamaal ilma katteta. Jahedamates piirkondades on vajalik õhuline ja kuiv kate või siis viia taimed külmkasvuhoonesse.
Celmisiad vajavad hästi õhustatud pinnast ja kasvuperioodil piisavalt niiskust. Reageerivad hästi piserdamisele.
Konteinerkultuuris istutatakse lõunakakrad mulda, mis koosneb kompostist segatuna liivaga (umbes 1/3 osa).
Suveks kaevatakse potid mulda, talveks viiakse külmkasvuhoonesse, mis kindlustab taimede jaoks maksimaalse valguse ja hea õhuvahetuse.
Lõunakakar.
Püsik kiviktaimlasse.
Perekond: Asteraceae.
Lillevärv: valge.
Lehestik: hallikasroheline.
Looduslik õitsemisperiood: juuni-september.
Õistaime kõrgus: 10 cm.
Nõuded pinnasele: hästi kuivendatud.
Talvekindluse tsoonid: Z6 - Z9.
1,0 g = 1550 seemet.
Kasvab hästi kerges varjus ja huumusrikkas mullas. Kasvuperioodil vajab pidevat ühtlast niiskust, head drenaaþi ja soovitavalt ka multšimist. Talveks vajab kaitset niiskuse eest ja õhulist ning kuiva katet. Paljundatakse seemnetest, mis külvatakse kohe peale kogumist või kevadel, aga ka kevadel pistikutest. Kevadisel külvil peab temperatuur olema alla +5°C, idanemine on ebaühtlane ja võib aega võtta mitu kuud.
Erakordselt kaunite kirikakraõitega sarnased õied. On mitu liiki, mis kasvavad madalamal, kuid paljud piirduvad siiski mägedega, kus nad on paljude taimekoosluste tähtsaks osaks. Kõik lõunakakrad on igihaljad püsikud – poolpõõsad või põõsad. Lehed on tavaliselt hõbedased või valged kas alumiselt küljelt või mõlemalt poolt, sageli hambulised ja karvased. Kõik liigid on hästi tolmeldatavad.
Madalad Celmisia liigid sobivad hästi potikultuuriks. Austraalias, Põhja-Inglismaal, Tasmaanias, Uus-Meremaal, Šotimaal ja Iirimaal õitseb enamus liike avamaal ilma katteta. Jahedamates piirkondades on vajalik õhuline ja kuiv kate või siis viia taimed külmkasvuhoonesse.
Celmisiad vajavad hästi õhustatud pinnast ja kasvuperioodil piisavalt niiskust. Reageerivad hästi piserdamisele.
Konteinerkultuuris istutatakse lõunakakrad mulda, mis koosneb kompostist segatuna liivaga (umbes 1/3 osa).
Suveks kaevatakse potid mulda, talveks viiakse külmkasvuhoonesse, mis kindlustab taimede jaoks maksimaalse valguse ja hea õhuvahetuse.
Lõunakakar.
