Ideaalne sideraat, mis rikastab mulda orgaanikaga ja muudab selle struktuuri üsna sügaval: ta ei rikasta mulda mitte ainult lämmastikuga, vaid ka fosforiga, mis on taimedele kättesaadaval kujul (erinevalt teistest liblikõielistest).
Suuresaagiline üheaastane söödalupiini sort, mida kasutatakse kui efektiivset sideraati-lämmastikufiksaatorit.
Tõusmed taluvad öökülma kuni -4-5°С.
Taim on valguslembene ja põuakindel, mullaviljakuse suhtes erilisi nõudmisi ei ole, on võimeline kasvama nii savistel, liivastel ja liivsavi muldadel, mis on neutraalse või nõrgalt happelise reaktsiooniga. Vegetatsiooniperioodi kestus sõltub kasvukohast ja ilmastikutingimustest: kõigub vahemikus 90-175 päeva.
Kultuur on hea lämmastiku siduja: 1 ha pinnal on taimed võimelised siduma rohkem kui 40-50 tonni lämmastikku. Viljeletakse haljasväetisena, aga samuti seemnete saamiseks. Lupiini seemned on suured: niisuguse toitainete tagavaraga seemned idanevad kiiresti, kasvavad kiiresti ja ei lase umbrohtudel end lämmatada.
* Antud kultuuri põhiliseks väärtuseks on bioloogiline võime hästi kasvada ja areneda ka väga toitainetevaestel liivastel muldadel.
* Lupiin ei ole soojuse ja niiskuse suhtes nõudlik (tema leviku areaal on märgatavalt laiem kui sojal): teda võib edukalt kasvatada praktiliselt kõikides riskiga maaharimise regioonides (isegi polaarjoone taga).
* Lupiini juured tungivad mulda kuni 2,5 sügavuseni ja kobestavad teda, olles head struktuuri moodustajad (tänu sellel võib lupiini järel otse ilma igasuguse täiendava mullaharimiseta külvata mitmeid köögiviljakultuure).
* Lupiin on unikaalne kultuur, kellel on kõrge lämmastiku- ja fosfori sidumisvõime. Ta tagab mulla loomuliku rikastamise lämmastikuga, jättes hektari kohta üle 100 kg taimede poolt kergesti omastatavat lämmastikku ja tõstes sellega mullaviljakust.
Asi on selles, et lupiin kinnistab oma juurtesse liikumatuid fosforiühendeid (isegi neid, mis asetsevad sügavamates kihtides) ja muudab need taimedele kättesaadavaks kuni 100 kg P2O5 ja kuni 200 kg K2O. Summalt on see samaväärne sellega kui mulda viiakse 300kg/ha ammooniumnitraati ja 400 kg/ha ammofoskat (16:16:16).
* Omastades atmosfäärist lämmastikku tagab lupiin selle ühtlase jaotuse kogu põllu ulatuses (samal ajal kui kallid lämmastikväetised ei jaotu ühtlaselt ja neid ei omastata taimede poolt täielikult).
* Lupiin neutraliseerib hästi happelist mulda: kolme rotatsiooni järel on ilma happesuse neutraliseerijateta praktiliselt võimalik saavutada pH=6,0. st praktiliselt neutraalset reaktsiooni.
* Lupiini teradeks kasvatamisel on omahind 2 korda madalam kui sojal, seepärast on lupiin nii sööda- kui toiduvalgu alternatiivne allikas.
* Saagikus on lupiinil umbes 5 korda kõrgem kui sojal.
* Valgusisalduselt ületab lupiin sojat ja teisi liblikõielisi kultuure: tema terades on valku 32-38 %, kuni 15% rasvu, karotinoide (kusjuures 90% moodustab sellest karotiin), tokoferooli, kiudaineid ja mineraalaineid.
Tähelepanu: kõik liblikõielised kultuurid sisaldavad seedimise vastaseid ühendeid – aineid, mis blokeerivad või halvendavad nutrientide omastamist, seepärast ei maksa lupiini seemneid toiduks ja loomasöödaks tarvitada nendes sisalduvate seedimise vastaste ühendite tõttu – alkaloidide tõttu, mis annavad kibeka maitse tootele.