Melon "Amarillo Canario"

* VARASED SORDID - EELIS.
Müügil olevate sortide küllus võimaldab valida väga varajasi 65-75 päevase kasvuperioodiga sorte. Mõõdukalt soe suvi kestab kauemgi. Veidi enne valmimisaega korjatud sordid järelvalmivad hoidmisel, kuid siiski tuleks eelistada taimel kasvavate viljade valmimist - maitseomadused on paremad.
Hollandi, ameerika ja jaapani hübriidid on mõeldud kasvuhoonesse ja vajavad kõrgel tasemel agrotehnikat.
Aasia päritolu melonid on väga valguslembesed, vajavad palju soojust, viljakat mulda, peale selle haigestuvad niisketes tingimustes kergesti seenhaigustesse, seepärast ei õnnestu meil ka nendelt head saaki saada: maitse on tugevasti muutunud - pirni-, vanilli- või ananassimaitse asemel on tavaline heinamaitse. Aasia päritolu hilised sordid aga praktililselt ei valmigi – kasvuperiood on neil liiga pikk.
KUIDAS HOOLDADA TAIMI?
Istikute saamiseks külvatakse seemned aprilli lõpus – mai alguses, et kasvukohale istutada 30-35 päevased istikud. Kui külvata varem, kasvavad taimed üle ja venivad välja. Ka 25-päevaste istikute istutamine pole lubatud, sel juhul külvata parem varajasi sorte. Külviks kasutatakse 10 cm - turbapotte vms. Muld segatakse turbast, kõdusõnnikust ja aiamullast, millele lisatakse puutuhka (0,5 klaasitäit 5 l mulla kohta). 1-2 päeva enne külvi pannakse seemned niiske lapi või filterpaberi vahele paisuma, temperatuur 25-30 °C. Mulda kastetakse enne külvi tugeva kaaliumpermanganaadi lahusega. Potti pannakse 1 seeme, kastetakse toatemperatuuril oleva veega ja kaetakse kilega. Tõusmete ilmumisel võetakse kile ära. Idanemiseks on optimaalne 25-30 °C, sel juhul ilmuvad tõusmed 48 tunniga.
KOMBINEERIGE KULTUURE.
Ei saa ju kogu kasvuhoonet meloni allapanna. Alguses proovige kasvatada paari taime, mis ei võta palju ruumi ja vaja palju hoolt. Melonile sobivad naabrid on tomat ja paprika, aga mitte kurgid, kuigi nad on sugulased. Tomatite naabrus on parem, kuna neid kasvatatakse täisküpsuseni, mitte ei korjata väiksetena 2-3 päeva tagant.
Kastetakse vastavalt vajadusele, lastes mullal veidi kuivada – ei maksa unustada, et melon on soojanõudlik ja põuakindel. Vastavalt kasvamisele ja arenemisele väetatakse ja kobestatakse nii nagu iga teist köögiviljakultuuri (nt kurki). Võib kasutada kompleksväetisi. Vältida tuleks väetiste kõrget kontsentratsiooni, et mitte õrna juurestikku kahjustada. Samuti ei maksa väetist anda kuivalt, tingimata tuleb need vees lahustada. Meloni istikul peab olema 5-6 pärislehte, taim ise tugeva ja terve väljanägemisega.
ÄRGE KIIRUSTAGE MAHAISTUTAMISEGA.
Peab arvestama, et melon on soojanõudlik, vajab kuiva õhku ja head valgustustust. Muld peab kasvuhoones olema kobe ja viljakas, neutraalne või veidi leeliseline. Kui muld on happeline, siis anda kriiti või puutuhka, lupja tuleks siis juba varem anda. Värsket sõnnikut anda ei maksa, kasutatakse kõdusõnnikut, komposti või mineraalväetisi.
Pidage silmas, et liigne kogus orgaanilist kui ka mineraalväetist halvendab viljade kvaliteeti, andes neile rohumaitse, samuti aga suurendab nitraatide sisaldust.
Mahaistutamise tähtajad sõltuvad välisest temperatuurist öisel ajal (öökülm on ohtlik). Optimaalne aeg: mai lõpp, juuni algus. Kasvuhoones istutatakse taimed peenardesse. Ettevalmistatud maasse kaevatakse augud, kuhu algul valatakse vesi. Võib kasta ka roosa kaaliumpermanganaadi lahusega, et vältida hallituse teket. Kui taim kasvas turbapotis, siis istutatakse ta koos sellega maha. Taime ei maksa liiga sügavale istutada. Ka ei panda taimi tihedalt – tavaliselt 2-3 taime/m2, väiksemaid sorte ja hübriide 3- 4 tk. Pärast istutamist kastetakse rikkalikult.