Nuikapsas "Troja" F1

* Nuikapsas mõjub hästi närvisüsteemile, maksale ja sapipõiele. 
Ristõieliste sugukonda kuuluv kaheaastane taim. Erinevalt valgest peakapsast ei moodusta ta pead vaid kasvatab ümmarguse nuia. See on kapsastest üks varasemaid. Kasvatatakse istikutest ja otsekülvist. Agrotehnika sarnaneb valge peakapsa kasvatamisega. Erinevalt teistest kapsaliikidest istutakse nuikapsa istikud madalale, kattes mullaga ainult juurestiku (sügava istutuse korral venib viljaosa piklikuks). Istutustihedus on 25 cm x25 cm. Kastmist ja väetamist teostatakse vilja moodustamise ajal. Koristatakse vilju, kui vilja läbimõõt on 8-12 cm (ülevalminult muutuvad nad puiseks ja kiuliseks). Säilitatakse temperatuuril 0 kraadi C, 95 %-lise õhuniiskuse juures 1,5-2 kuud. Nuikapsa vili on mahlane, tugeva konsistensiga helerohelisest kuni tumevioletseni (olenevalt sordist). Omab dieetilist tähtsust ja meeldivaid maitseomadusi, sisaldab suhkruid, suurel hulgal mineraalaineid: kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, aga ka vitamiine (niatriini, riboflamiini, tiamiini). Vitamiini C sisalduselt ei jää nuikapsas alla sidrunile ja apelsinile. Nuikapsa toiduks kasutamine mõjub hästi närvisüsteemile, ainevahetusele, seedetrakti tööle, maksale ja sapipõiele.

Bioloogilised iseärasused. Nuikapsas on varsvili. Vili on maitsev ja mahlane, kuni ei ole ülevalminud.
Nuikapsas on varavalmiv taim - seemnete külvamisest kuni saagi koristuseni kulub varajastel sortidel kasvamiseks 2, hilisematel 4-5 kuud. Parem on kasutada noori ja õrnu taimi, millel on moodustunud väike varsvili.
Nuikapsas on vastupidav ebasoodsate kasvutingimuste suhtes. Hästi kasvab väetatud ja niiskes mullas. Taim on nõudlik niiskuse suhtes, kuivas mullas kängub ja jämeneb. Liiga niiske muld põhjustab varrepõletiku teket. Eelistab päikesepaistelist ja kerge mullastruktuuriga kasvukohta. Talub mõõdukat varju. Tihti kasvatatakse hilise kapsa, tomati ja kurgi vahe kultuurina või kasvatatakse peale redise, salati või sibula koristamist.
Mulla ettevalmistamine. Vaatamata sellele, et nuikapsas on vähenõudlik mulla suhtes, eelistab ta nagu teisedki kapsad, orgaanikaga rikastatud muldasid. Sügisel muld lubjatakse ning lisatakse sõnnik või kompost 4-5 kg 1 m2. Muld kaevatakse läbi. Kevadel lisatakse mullale mineraalväetist - 1m2: 10 g ammoonium salpeetrit, 15-20 g kaali väetisi, 15-20 g topelt superfosfaati või vastav kogus kompleksväetist. Osa kaalium väetisest oleks hea asendada 100 g (1 klaasitäis) tuhaga. Taimi ei tohi istutada värskelt kaevatud mulda. Kobedat maad tuleb pisut tihendada.
Kasvatamine taimedest. Nuikapsast kasvatatakse nii otsekülvi, kui ettekülvamise meetodil. Varajase saagi saamiseks kasvatatakse nuikapsast ettekasvatatud taimedest. Selleks külvatakse seemned märtsi lõpus. Kasvukohale istutatakse taimed 4-6 nädala möödudes. Valitakse kõige tervemad taimed. Peenrale istutatakse taimed aprilli lõpus või mai alguses. Istutusskeem: taimede vahe üksteisest 15-25 cm, ridade vahe üksteisest 45-55 cm. Varajased sordid pannakse maha tihendatult: kahe- kolme realiste lintidega; vahekaugus reas 15-20 cm, ridade vaheline kaugus 20-25 cm, lintide vaheline kaugus 50-55 cm. Taimi istutatakse pilvise ilmaga või õhtu eel. Taimed istutatakse natuke sügavamalt, kui nad olid taimelavas. Istutusauku lisatakse klaasitäis kõdu, kastetakse ning surutakse muld näppudega ümber taime.
Külv otse kasvukohale: nuikapsas kasvab jõudsalt ka otse kasvukohale külvates. Seemned külvatakse maist juulini. Peenrale külvatakse kahes-kolmes reas, tõusmed harvendatakse, jäetakse taimede vahele 15-25 cm, ridade vahele jäetakse 25-30 cm.
Hooldus ja tõusmete pealt väetamine. Vegetatsiooni perioodil rohitakse regulaarselt umbrohtu, kobestatakse mulda ning väetatakse 1-2 korda. Kuiva ilmaga kastetakse regulaarselt. 1-1,5 nädalat peale istutamist tehakse esimene väetamine: 10 liitrile veele lisatakse 1 liiter lehmasõnnikut. Ühele taimele arvestatakse 1 liiter lahust. Väetatakse peale kauakestvaid vihmasid. Peale väetamist muld kobestatakse ja taimed mullatakse. 
Koristus. Õigeaegne koristus - peamine tingimus on saada kvaliteetset toodangut. Varsviljad koristatakse siis, kui nende läbimõõt on 7-10 cm, kiiresti valmivatel taimedel korjatakse 5-8 cm läbimõõduga viljad. Ülekasvanud vili on maitsetu ja kiuline. Sügisel koristatakse viljad enne külmi. Haiguste profülaktika ja kahjurite tõrje on sama, mis teistel kapsa liikidel. Samale kasvukohale võib istutada 3-4 aasta möödudes.