Varajane tammelehelise salati sort, kirssi-punase värvusega. Ennakõidumiskindel, tõusmetest saagini 50-55 päeva.
1,0 g = 700-1000 seemet.
* LUPJAMINE – happelise mulla neutraliseerimise meetod (pH väiksem kui 6). Aegapidi, iga-aastase mineraalväetiste ja sõnnikuga väetamisega ning taimede kasvatamisega, kes ammutavad mullast toitaineid, mulla happelisus suureneb.
Ei ole vaja igal aastal mulda lubjata: kui kasutate maalapil standardset külvikorda, siis annate lupja ainult ristõielistele. See tähendab, et võite lubjata kord kolme aasta tagant.
Ärge andke lubiväetisi lihtsalt „silma“ järgi, kuna vajaminevat lubjakogust on kerge arvutada, lähtudes mullalahuse happelisusest (seda saab määrata pH indikaatorpaberi abil).
Tavaliselt antakse 1 m2 kohta 200-600 g lupja, kusjuures spetsialistid soovitavad purustatud lubjakivi, mitte kustutatud lupja. Kui on raskusi mõõtmise ja arvutamisega, siis andke 200 g 1m2-le.
Lupjamist tuleb teha õigeaegselt. Kui orgaanilist väetist seni ei antud, siis lupja mitte ei kaevata maasse, vaid puistatakse aiamaale pärast maakaevamist. Kui aga sõnnik on juba antud, siis tuleb lupjamine edasi lükata kevadele, sest lubi ei taha väetisi, olgu siis see sõnnik või mineraalväetised. Seepärast antakse väetised kas kuu aega enne või kuu aega pärast lupjamist.
Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Mullaanalüüs ilma laboratooriumita".