Teie ostukorv on tühi.
Lodjapuu sargenti
Uus
Sargenti lodjapuu - Viburnum sargentii.
Väliselt sarnaneb harilikule lodjapuule, kuid on temast palju dekoratiivsem. Laiuv 2-3 m kõrgune põõsas on eriti kaunis noorte pronksjaspunaste lehtede puhkedes, õitsemisajal (mai lõpus) ja viljade valmides (oktoobri alguses). Suurtel kilbikujulistel õitel on äärmised steriilsed õied roosakas-valged, keskmised viljuvad õied aga bordookarva. Lehtede sügisvärvus on erk, oranžikaspunane. Marjad on punased, pisikesed, maitselt mõrkjad. Samuti kui harilikul lodjapuul, kasutatakse koort, lehti, õisi ja vilju raviotstarbel.
Sargenti lodjapuu on varjutaluv, talvekindel, kasutatakse nii üksikult kui rühmana istutamiseks aias ja veekogude kallastel. Sügisese külvi puhul tärkavad seemned alles aasta pärast. Esimesed kaks aastat kasvavad taimed aeglaselt, alates kolmandast aastast nende kasv kiireneb. Seemnest kasvatatud taimed viljuvad 4-5 aasta pärast.
Agrotehnika.
Lodjapuu eelistab valget kasvukohta ja niisket mulda. Seemnete idanemise soodustamiseks kasutatakse stratifitseerimist kahes etapis vahelduvatel temperatuuridel. Idu kasvama hakkamiseks on vaja temperatuuri +18+20°С, aga puhkeperioodi toimumiseks -3...-5°С. Seepärast peale 2,5-3 kuulist stratifitseerimist soojas pannakse seemned 3-4 kuuks külma ja alles siis külvatakse maha. Enne külvi on soovitav pikalt seemneid külma veega uhta. Esimesed kaks aastat kasvavad seemikud aeglaselt, aga kolmandast aastast kasv kiireneb. Alalisele kasvukohale istutatakse taimed 1,5-2 m vahekaugustega. Edasine hooldus seisneb pidevas kastmises, väetamises nii varakevadel kui sügisel.
Väliselt sarnaneb harilikule lodjapuule, kuid on temast palju dekoratiivsem. Laiuv 2-3 m kõrgune põõsas on eriti kaunis noorte pronksjaspunaste lehtede puhkedes, õitsemisajal (mai lõpus) ja viljade valmides (oktoobri alguses). Suurtel kilbikujulistel õitel on äärmised steriilsed õied roosakas-valged, keskmised viljuvad õied aga bordookarva. Lehtede sügisvärvus on erk, oranžikaspunane. Marjad on punased, pisikesed, maitselt mõrkjad. Samuti kui harilikul lodjapuul, kasutatakse koort, lehti, õisi ja vilju raviotstarbel.
Sargenti lodjapuu on varjutaluv, talvekindel, kasutatakse nii üksikult kui rühmana istutamiseks aias ja veekogude kallastel. Sügisese külvi puhul tärkavad seemned alles aasta pärast. Esimesed kaks aastat kasvavad taimed aeglaselt, alates kolmandast aastast nende kasv kiireneb. Seemnest kasvatatud taimed viljuvad 4-5 aasta pärast.
Agrotehnika.
Lodjapuu eelistab valget kasvukohta ja niisket mulda. Seemnete idanemise soodustamiseks kasutatakse stratifitseerimist kahes etapis vahelduvatel temperatuuridel. Idu kasvama hakkamiseks on vaja temperatuuri +18+20°С, aga puhkeperioodi toimumiseks -3...-5°С. Seepärast peale 2,5-3 kuulist stratifitseerimist soojas pannakse seemned 3-4 kuuks külma ja alles siis külvatakse maha. Enne külvi on soovitav pikalt seemneid külma veega uhta. Esimesed kaks aastat kasvavad seemikud aeglaselt, aga kolmandast aastast kasv kiireneb. Alalisele kasvukohale istutatakse taimed 1,5-2 m vahekaugustega. Edasine hooldus seisneb pidevas kastmises, väetamises nii varakevadel kui sügisel.
Eng.: Onondaga Sargent Viburnum. Suom.: Rusoheisi. Sven.: Blodolvon.
* Meditsiinis kasutatakse lodjapuu oksi, vilju ja õisi.
Koores leidub mõru glükosiid viburniini, vaiku, tärklist, flobafeeni, fütosteriini, palderjanhapet, isopalderjanhapet, parkaineid, triterpeen saponiinide, K vitamiini, askorbiinhapet, karotiini, mikroelemente, sipelg-, palmitiin-, kaprüülhapet. Lodjapuu koor seespidiselt kasutatuna mõjub verejooksu peatavalt, valuvaigistavalt, rahustavalt, tõstab emakalihaste toonust ja on efektiivne emaka verejooksude, rohke menstruatsiooni korral, neurasteenia puhul vähendab kesknärvisüsteemi ärrituvust.
Kasutatakse vaskulaarse, antiseptilise vahendina gingviidi korral, stomatiidi ja paradontoosi puhul. Pikaajaline lodjapuu koore preparaatide kasutamine alandab vere kolesteroolisisaldust, sobib ateroskleroosi ja kõrgenenud vererõhu korral.
Lodjapuu marju kasutatakse kui üldtugevdavat, polüvitamiinipreparaati alahappesusega gastriidi korral, haavandtõve ja maovähi profülaktikaks, kui lahtisti, valuvaigisti, sedatiivne, uriinieritust soodustav, maksahaiguste, bronhiidi, kopsupõletiku korral.
Rahvameditsiin kasutab õisi palaviku alandamiseks, üldtugevdajana, uriiniajatina, allergiavastase vahendina. Lodjapuu õite ja lehtede tõmmisega loputatakse kurku, pestakse haavu, loputatakse gingviidi, stomatiidi ja paradontoosi korral suud.
* 30 g astelpaju koort, 20 g lodjapuu koort, 10 g raudrohu ürti. 2 spl segu valada üle 0,5 l keeva veega, lasta termoses 2 tundi tõmbuda, juua 50 ml enne lõunat ja õhtut hemorroididest põhjustatud verejooksu korral. 100-300 g lodjapuu oksi valada üle 4-5 l keeva veega, lasta tõmbuda, kurnata ja lisada vanniveele (temp +36+37°С.) Protseduuri kestus 15-20 minutit (10-12 vanni ülepäeviti naha kroonilise allergia korral.
