0 arvamust  |  Lisa arvamus
Cucurbita pepo L.
Tootja: Franchi
Pakendis:4,0 g
Saadavus:8
2.98€
Maksudeta: 2.45€
Dekoratiivne kõrvits "Crowns of Thorns" (segu).
Erinevad tähtkujulised viljad!
Suurepärane kaunistus erinevates kompositsioonides. Viljade suurus 5-10 cm.
Taime pikkus kuni 400 cm.
Viljad sobivad taimekompositsioonide jaoks. Seemned külvatakse (ettekülvamine) märtsis-aprillis ja pärast avamaale - juuni algusel (20-30 cm kaugusega).
Valgust ja soojust armastav dekoratiivsete lehtede, õite ja viljadega taim. Sobib kasutada vertikaalhaljastuses.
Hooldus: külvatakse potti aprill-mai,või otse avamaale öökülmade ohu möödudes.Taimede vahekaugus istutusel 50-70 cm.
Dekoratiivkõrvits armastab huumusrikast mulda,vastutasuks rõõmustab meid aias juulist külmadeni kauni välimusega.
Viljad koristatakse septembri keskel ja neid saab kasutada ka taimeseadetes.

* Huvitav: viimasel ajal on dekoratiivkõrvitsad muutunud aiapidajate seas üsna populaarsemaks. Need üheaastased liaanid on suutelised kasvama kuni 6 meetri pikkuseks. Nende abiga on kerge kaunistada pergolat, lehtlat, või mõnda muud ehitist. 
Dekoratiivkõrvitsa suurte lehede foonil on kollased õied väga efektsed. Kõrvitsal valmivad väga erineva kujuga sümpaatsed viljakesed. Mõned dekoratiivkõrvitsa viljad on ümarad oranžikad, meenutades mandariini. Vahel neid nimetataksegi mandariini kõrvitsateks. Kohtab ka pirnikujulise viljaga sorte, millel on vilja ülemine ja alumine osa erinevat värvi : näiteks- ülemine oranž ja alumine -roheline. On vilju, mille pind on kaetud mügarikega, või jaotatud segmentideks. Eriti kaunid on tähekujulised viljad.

Praktiliselt igaüks, kes esmakordselt puutub kokku selle smaragdsete lehtede, hiiglaslike kollaste õite ja originaalsete miniatuursete viljadega dekoratiivse kõrvitsaga, küsib: "Mis see on ?"
Dekoratiivne kõrvits ei ole mitte ainult originaalne taim, vaid ka vähenõudlik ja peamine - ta on erakordselt praktiline: vuntsikeste abil võib see liaan ronida kuni 4 m kõrgusele, kattes kaari, lehtlaid, piirdeid või hoonete seinu.
On ta ka söödav? See on millegipärast kõige populaarsem küsimus dekoratiivse kõrvitsa kohta. Niikaua kui viljad on väikesed ja koor pehme, võib neid süüa.
Kuid milleks? Isegi noortena jäävad nad maitse poolest tugevasti alla oma lähimatele sugulastele kõrvitsaliste perekonnast: kabatðokkidele, patissonidele ja ehtsatele suurtele kõrvitsatele. Niisiis, jätke dekoratiivsele kõrvitsale kaunistamise funktsioon ja sööge midagi muud.
Kõrvits liaani rollis: ideaalne koht kõrvitsa kasvatamiseks on võrkaed või mingi majandushoone lõunapoolne külg, ehk kõik see mida on vaja varjata. Kasvab kõrvits väga kiiresti (ei ole võrreldav ühegi teise üheaastase ronitaimega) ja juba juuli keskpaigaks on moodustunud küllaltki tihe ja kõrge sirm. Maksimaalse dekoratiivsuse saavutab kõrvits augustis, kui ta on katnud kogu toestiku ja moodustab ülisuurte erkkollaste õite ja väikeste viljakestega kaetud sirmi. Väga huvitav on kõrvits vana õunapuu tüve ümber, mida Te pole raatsinud maha saagida...
Üldisel näeb kõrvits hea välja ka praegu moodsates maastiilis aedades, kus tarbe- ja iluaed on tihtipeale kõrvuti.
Koha valikul dekoratiivsele kõrvitsale tuleb lähtuda kahest tingimusest.
Esiteks, tuleb valida küllaltki kindel tugi, kuna kõrvits kasvab väga kiiresti ja suve lõpuks moodustavad lehed ja viljad suure rohelise massi.
Teiseks, istutada on parem päikesepaistelisele kohale (kerge poolvari on lubatud), kuid võib istutada ka maja põhjapoolse seina äärde, kuid siis ei saa loota külluslikku õitsemist ega viljade rohkust.
Mida kõrvits ei armasta?
Üheaastastest ronitaimedest on kõrvits tõesti kõige vähenõudlikum. Kasvatamisega saab hakkama ka algaja aednik. Ainus miinus nendel taimedel on erakordne külmakartlikkus, juba -10°C juures taim hukkub. Sellepärast soovitatakse kasvatada dekoratiivne kõrvits ette. Kuid kõige lihtsam ja vähem töömahukas on seemnete külv otse avamaale mai keskel. Öökülmade kartuses võib taimed kinni katta purkidega või kilega.
Peale selle ei talu kõrvitsad kuivust ja toitainetevaest mulda. Mida tihedamini kastate ja väetate (eriti orgaaniliste väetistega) seda paremini ta kasvab. Ja ongi kogu saladus!
Natuke viljadest, mille pärast teda nimetatakse dekoratiivseks. Viljade suurus ületab harva 10-15 cm, aga kujult võivad nad olla ümarad, tähe-kujulised, pudelikujulised jne. On sorte nii sileda koorega, kui ka kühmulisi, värvus varieerub valgest kollaseni, oranþini või roheliseni. Väga lõbusad näevad välja triibulised, täpilised või kahevärvilised viljad. Kõrvitsaid saab kasutada tõeliste kunstiteoste loomiseks.
Et kõrvits säiliks kaua, tuleb jälgida kahte reeglit: viljad peavad olema täiesti küpsed ja ära korjatud enne külmi.

Kõrvitsad ja lapsed.
Kui te tahate tekitada lapses huvi aianduse vastu, siis on kõige parem kasvatada temaga koos dekoratiivset kõrvitsat.
Esiteks, tal on suured seemned ja nende istutamisega saab hakkama ka väga väike laps.
Teiseks, dekoratiivne kõrvits kasvab imekiiresti (eriti palaval suvel) ja laps saab näha oma töö tulemusi.
Kolmandaks, väikestele lastele meeldivad mängud veega ja nad kastavad meeleldi taimi. (Kõrvits vajabki tihedat kastmist!)
Ja lõpuks, väikesed, miniatuursed erksad ja ebaharilikud viljad meeldivad kõigile lastele, kuna neis on midagi mänguasjalikku.
Peale selle saab viljad ära kuivatada ja spetsiaalsete värvide abil (siin on vajalik täiskasvanute kaasabi) muuta nad tõelisteks kunstiteosteks, millega laps saab rahuldusega uhkeldada sõprade ja sugulaste ees. Peale värvimist kõrvitsad lakitakse. Kõrvitsad, mida te otsustate kuivatada, peavad olema küpsed, väikesed, absoluutselt terved (muljumata, putukate poolt kahjustamata, külmumismärkideta) ja tugeva koorega. Kui kasvõi üks neist tingimustest pole täidetud, võivad viljad kuivatamise käigus rikneda. Soojades rajoonides kuivatatakse väikeseid dekoratiivkõrvitsaid lihtsalt varikatuse all - kuiv, soe tuul tagab selleks ideaalsed tingimused.
Eestis, kus kõrvitsate valmimise ajal on ilm juba jahe ja vihmane, tuleb kuivatada ventileeritavas ruumis, kus on võimalikult vähe niiskust, kõige parem, ülesriputatuna võrgus. Kui ei olda kindlad viljade mitte kahjustumises, võib neilt lõigata "katused", puhastada sisust lusikaga nii, et seina paksuseks jääks 1-1,5 cm, kuivatada seestpoolt (näiteks fööniga, kuid mitte kõge kuumemal reþiimil, et mitte küpsetada järelejäänud viljaliha) ja toppida täis kortsutatud paberiga või kuiva turbasamblaga. Kui täide märgub, tuleb teda vahetada, võib-olla isegi mitu korda päevas. Nii saab kuivatada isegi väga suurt kõrvitsat.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.