Kõrge priimula (segu)

Kõrge priimula (värvide segu) - Primula elatior Chill.
Kirgaste värvide paraad.
Püsik. Juurelähedase leherosetiga taim. Kurrulised lehed ahenevad järsult tiivulisteks lehevarteks. 20-30 cm kõrgune õisikukandja. Kuni 2,5 cm läbimõõduga erivärvilised õied koondunud 7-10 kaupa vihmavarjukujulistesse õisikutesse. Taim on talvekindel. Eelistab varjulist kasvukohta kerge toitaineterikka dreneeritud pinnasega. Samal kohal kasvab 5-7 aastat. Paljundatakse seemnete, lehepistikutega ja puhma jamise teel. Kasutatakse lillesõõrides, segapeenardes, kiviktaimlates, ääristaimena. Efektselt mõjub puude ja põõsaste all kasvades. Temperatuuril +10+18°C tärkab 18-25 päevaga. Taime kõrgus kuni 30 cm. 1 gramm = 1000 seemet. 

Hooldus: suurt hoolt ei vaja. Pinnas peab olema alati niiske, kobe ja umbrohupuhas. Kevadel on priimulad väga nõudlikud niiskuse suhtes, kuid seisvat vett ei talu. Pärast õitsemist, kui on võimalus, tuleks neid hästi kasta tugevalt lahustatud virtsaga ja väetada väikese täismineraalväetise doosiga, arvestusega 20-30 grammi ruutmeetrile. Kui priimulaid pole kaua aega jagatud, võivad nad külmumise läbi välja surra, sest juurestik koos peamise juuremassiga asub mulla pealispinna läheduses.
2-3 aastat pärast istutamist võib juurtele raputada sügisel toitaineterikast mulda, et kasvav juurestik ei külmuks. Taimede heaks talvekindluseks on tähtis säilitada leherosetti sügava sügiseni, kuna see on ka ainukeseks kaitseks. Sellised liigid nagu väikehambulislehine, tavaline ja jaapani priimula soovitatakse katta talveks kuivade puulehtedega 10 cm kihina.
Haigused ja kahjurid: priimula võib haigestuda varre ja juurekaela mädanikku, jahukastesse, valgesse jahukastesse, lehtede bakteriaallaiksusse, purpurlaiksusse, kollatõppe, kurgimosaiik viirusesse ja tomati laiknärbumisse, kahju teevad ka ümarussid, lehetäid, kärsaklased, ämblikjas puuk, nälkjad, sitikad, kirbud jne.
Paljundamine: viljad valmivad enamikul sortidel juulis-augustis.
Priimulat paljundatakse seemnetega, puhma jagamisega ja lehepistikutega. Seemned kaotavad kiirelt idanevuse, seepärast tuleks nad külvata korjamise aastal ja aiamaale või veel parem kastidesse, mis on peenardele paigutatud, et seemikuid mitte ära kaotada. Kasvuhoonesse külvatakse veebruari alguses. Enamikule taimedele sobib substraat järgmise seguga: lehekõdu (2 osa), kamaramuld ja liiv (1 osa kaupa). Külvake neid pinnapealselt ühele sentimeetrile mitte rohkem kui 5 seemet, suruge kinni ja asetage kilepakki. Sulgege ja asetage 3-4 nädalaks külmkappi temperatuurile mitte üle -10° kraadi. Pärast külmutamist asetage roosa, longus, tiibeti ja jaapani priimula aknale. Varjutage otsese päikese eest ja püüdke hoida läbi kuivamast. Kasvutemperatuur +16+18°C. Tõusmed ilmuvad 16-18 päeva pärast.
Kõrge ja Sieboldi priimula külvid asetage pärast külmutamist pimedasse, samale temperatuurile, nagu eelpool nimetatud priimulad. Kui seemned on nina väl ja pistnud, asetage nad valguse kätte, aga siiski varjustage. Tavaline ja väikehambulislehine priimula ei vaja läbikülmutamist. Esimese liigi külvid kasvatatakse valguses,teise omi pimedas. Pärast tõusmete ilmumist pakendeid avatakse pisut ja hakatakse järk-järgult harjutama seemikuid õhuga, kuid jätkatakse ka varjustamist otsese päikese eest.10-12 päeva pärast, kui seemikud on kasvanud ja tugevnenud, võetakse kilepakendid ära. Priimula seemikud kasvavad väga aeglaselt. Tuleb jälgida, et substraat nende all oleks pidevalt niiske. Esimese pärislehepaari ilmudes pikeeritakse seemikud kasti.
Võib ka pikeerida otse avamaale alalisele kasvukohale. Vahekaugus võiks väiksematel sortidel olla 10-15 cm, suurematel 20-30 cm. Istutada tuleks priimulaid sellise arvestusega, et istutus oleks koondunud ja leherosettide vahel poleks avatud ruumi, sest taimed ei salli seda. Kahe aasta jooksul kasvatatakse, kattes talveks 10 cm lehekihiga. Alalisele kasvukohale istutatakse kevadel ja teise aasta sügisel. Noored tai med hakkavad õitsema 2-3 aastal. Puhmiku jagamist teostatakse varakevadel või augustis-septembri algul. Võib jagada kohe pärast õitsemist 3-5 kasvuaastal. Puhmad jagatakse väikesteks osadeks, koosnedes ühest juurikaga leherosetist. Pärast istutamist 2 nädala jooksul kastetakse istikuid iga päev, eriti kuiva ilma puhul. Ümberistutamist taluvad taimed hästi.
Kasutusalad: pole kasvatamisel kapriisne, on külmakindel. Varajane ja väga pikaajaline õitsemine on teinud priimulad asendamatuteks jaheda ja niiske kliimaga aladel. Igas aias on nii või teisiti ebamugavaid kohti, kus tundub et miskit head ei kasva.sellisel juhul aitavad välja priimulad. Nende seast on võimalik valida grupp kõige vähemnõudlikke liike, mis kuigi ei hiilga erilise erksuse ja iluga, rõõmustavad meid siiski oma värskusega. Sellisteks on kevadine priimula (Primula veris), tavaline (Primula vulgaris) ja suureõietupuline priimula (Primula macrocalyx).
Peale selle on nendel sortidel palju aiavorme ja hübriide. Kõige erksamad ja dekoratiivsemad, samas ka mitte kõige nõudlikumad kasvutingimuste suhtes on sellised liigid nagu väikehambulislehine, kõrge, kõrvik ja jaapani priimula. Priimulate õitsemine on küllaltki pikaajaline ja on venitatud aprillist juuni lõpuni. Näevad head välja nii üksikult istutatuna, kui ka rühmadena. Valides grupis istutamiseks taimi, tuleks arvestada õitsemise aja ja leherosettide suur usega. Üksteise järel õitsevad taimed suurendavad klumbi dekoratiivsust ja koondunud lehed ei lase tekkida umbrohul.
Partnerid: näevad kaunid välja nartsisside, siniliiliate, flokside ja madalate iiristega.


Johan Laurentz Jensen  (1829).

Eng.: Oxlip. Suom.: Etelänkevätesikko. Sven.: Lundviva, trädgårdsviva.