Saksa kvaliteet: unikaalne suureõieliste aedkannikeste seeria, mis jääb meelde eredate, justkui virvendavate toonidega ja kontrastsete mustade triipudega ("vuntsidega").
Õitseb rikkalikult ja pikalt maist septembrini. Taime kõrgus 15-18 cm, õite läbimõõt 6 cm.
Taim on niiskuslembeline, külmakindel, kasvab hästi päikese käes ja poolvarjus. Külvates seemned veebruaris-märtsis, õitsevad taimed samal aastal. Tõusmed ilmuvad 5-7 päevaga. Avamaale istutatakse istikud aprilli lõpus - mai alguses 20 cm vahedega. Taluvad hästi ümberistutamist õitsvana. Juunis-juulis avamaale külvates toimub õitsemine teisel aastal.
Kasutatakse istutamiseks lillepeenardesse, ääristaimena, rõdukastidesse ja aiavaasidesse.
* Aedkannike (Võõrasema).
Varajaste ja kaunilt õitsvate kultuurtaimede hulgas on nad lillekasvatuses esikohal. Taim on mitmeaastane (kasvatatakse kaheaastasena), kõrgusega 15-30 cm. Põõsas on kasvu alguses kompaktne, hiljem muutub laiuvaks. Peavars on püstine. Juurestik on narmasjuurestik. Õis on üksik.
Eriline väärtus seisneb taime varajases ja rikkalikus õitsemises. Eesti tingimustes õitsevad nad juba aprilli lõpus.
Paljundamine: võõrasemasid paljundatakse peamiselt seemnete ja roheliste pistikutega.
Sõltuvalt kavandatud õitsemisajast tehakse külv erinevatel aegadel. Varakevadise rikkaliku õitsemise saamiseks küvatakse seemned eelneva aasta suvel (juuni lõpus). Istikute saamiseks küvatakse need lavasse või hästi haritud peenardele ridadena. Reas küvatakse seemned hõredalt, tõusmed ilmuvad 6-14 päeva pärast.
Hooldus: kastmine, reavahede kobestamine. Muld peab olema niiske, kuid mitte märg, kuna külve kahjustavad sel juhul tugevalt seenhaigused (tõusmepõletik ehk "mustjalg"). Seemikud pikeeritakse 3-4 nädala pärast teistele peenardele või lavadesse, kus nad peavad talvituma. Kevadisi külve väetatakse nädal pärast seemikute juurdumist täismineraalväetisega (10 g nitrofoskat 10 l vee kohta). Istikud istutatakse välja mai alguses suviseks õitsemiseks ja septembris kevadiseks.
Õitsvaid võõrasemasid istutatakse lillepeenardesse, pottidesse või lillekastidesse. Istutusi rohitakse süstemaatiliselt ja kobestatakse, vajadusel kastetakse ja tõrjutakse kahjureid. Istikuid on kasulik väetada ammooniumnitraadi ja superfosfaadiga (20-40 g 1 m² kohta).
Õitsemise pikendamiseks suvel eemaldatakse kõik äraõitsenud õied, mis lükkab viljade arengut edasi, kuna seemnete moodustamisel lõpetavad taimed õitsemise.
Vaestel, kuivadel, liivastel muldadel jäävad võõrasemad kiiresti väikeseks. Sellistele muldadele on vaja anda orgaanilisi väetisi komposti ja huumuse näol (5 kg 1 m² kohta), värsket sõnnikut ei tohi panna.
Päikesepaistelisel kohal moodustuvad suured ja erksad õied. Poolvarjus õitsevad nad veidi kauem, kuid vaesemalt, õied on väiksemad ja kahvatumad. Suvel, kui võõrasemad lõpetavad õitsemise ja kaotavad dekoratiivsuse, kaevatakse need välja ja asendatakse suvelilledega.

