Käokuld "Täidisõiene mix"

* "Paberist kroonlehed".
Üheaastane käokuld ehk õlelill on enim tuntud kuivkimbutaimena, kuid samas sobib ta hästi lihtsalt peenrale oma erivärviliste õitega. Eredad korvõied ei ole muud kui kuivad õiekattelehed, mis ümbritsevad ilmetuid pisikesi õisi. See abinõu, mis võimaldab vähendada hinnalise niiskuse aurumist on omane paljudele taimedele, mis on pärit kõrbepiirkondadest. Käokuld, pärinedes Austraalia lääneosas kuivadelt aladelt ei ole ses suhtes erand.
Taime nimetus tuleneb kreeka keelest sõnadest "helios" - päike ja "chrysos" – kuldne, sest tal on eredalt värvunud õied.
Palav tervitus Austraaliast.
Askeetlikud elutingimused jätsid oma jälje nii taime välimusele kui iseloomule. Võimas laiuv ja ülaosas harunev põõsas karmide karvaste lantsetjate lehtedega, tugev juurestik, mis on võimeline elama üle pika põuaperioodi ja ligitõmbavad õisikud, mis annavad hulgaliselt seemet, mis ei kaota idanevust palju aastaid – see on kõik viinud erineva kujuga ja värvusega arvukate sortide loomiseni.
Lõikeõieks ja kuivkimpude jaoks on kuni meetrikõrgused sordid rühmast „Monstrosum”, „Riesen”, „Tetra-Riesen”, aga ka eredavärviline segu kollastest, valgetest, roosadest, punastest ja oranžidest toonidest «King Size Formula Mixture».
Lillepeenardesse ja grupina sobib vähemkirju madalakasvuline sordigrupp «Bright Bikini».
Neile, kellel meeldivad ühevärvilised kompositsioonid, võib soovitada soojades või külmades toonides värvusi: rohekaskollane «Frosted Sulphur», heleroosa «Silvery Rose», pronksjas – oranz «New Orange», vaarikpunane «New Red».
Kasvatamine.
Rangelt võttes on käokullad mitmeaastased, kuid neid soojalembeseid taimi kasvatatakse kui üheaastasi. See puudutab ka meil kasvatatavat kattelehist käokulda (õlelille), kuigi ta on üsna külmale vastupidav ja talub kergeid sügisesi öökülmi. Õlelilled on valgustarmastavad taimed, kellele meeldib end soojendada päikse käes.
Poolvarjus venivad taimed välja, õied aga ei värvu täiuslikult. Seepärast kasvatage õlelilli avatud, täispäikeselises kohas. Muld ei tohiks sisaldada liiga palju orgaanikat, muidu areneb roheline lehemass ja vähe on õisi. Kasvavad halvasti ka savisel pinnasel, eelistades saviliivmulda, mis on hea drenaažiga ja piisava mineraalainete hulgaga nagu mullad nende ajaloolisel kodumaal. Vaatamata kuivataluvusele, ärge unustage neid palava ilmaga rikkalikult kasta vastavalt mulla kuivusele. Kord nädalas on soovitav anda mineraalväetisi, ülekaalus fosforit ja kaaliumit.
Õitsevad alates juuli lõpust-augusti algusest külmadeni. Sooja ja kuiva ilmaga valmib seeme suhteliselt kiiresti. Seemnete koristamisaega on kerge kindlaks teha kahvatumaks läinud õiekattelehtede ja väljaturritavate karvatuttide järgi, mis on iseloomulik kõikidele korvõielistele. Seeme valmib ebaühtlaselt, ühel taimel on korraga nii nupud kui küpsed õisikud.
Info: sugukonnas Helichrysum umbes 500 liiki, mis on levinud nii troopikas kui subtroopikas Austraalias, Aafrikas, Lõuna –ja Kagu-Aasias. Kesk-ja Lõuna- Euroopa liigid kannavad nime „käokuld”.
Kultuuris on enim levinud õlglill – kattelehine käokuld (Helichrysum bracteatum), naaskellehine kattekuld (Helychrysum subilifolium), haisev käokuld (Helychrysum cassianum).
Mitmeaastastest on iluaianduses tuntud ahtalehine käokuld (Helychrysum italicum), harilik käokuld (Helychrysum arenarium) ja lamav käokuld (Helychrysum petiolare).
Parem on kasvatada istikutest, külvates seemned aprilli algul.
Tõusmed tuleb kindlasti harvendada, eemaldades nõrgemad. Muidu on hooldus sama, mis mistahes suvelillede puhul.
Avamaale istutatakse taimed mai keskel. Taimede vahekauguseks jäetakse 20x25 cm. Kasvavad hästi ka laiades ja sügavates keraamilistes anumates 3-5 taime koos, sõltuvalt nõu suurusest. Sel juhul on võimalik taimi paigutada soodsamasse kohta ja kaitsta ka kevadiste ja sügiseste külmade eest. Õlglillede tihe lehestik on ka ise dekoratiivne ja tähelepandav. Kuivkimpude jaoks lõigake oksad juba õitsemise algul. Eemaldage lehed ja riputage kuivama õied alaspidi varjulisse kohta.
Varred peavad täielikult kuivama, siis säilitavad nad hästi oma kuju ja värvi. Peale kattelehise käokulla võiks rohkem tähelepanu pöörata ka teistele, vähem esiletõusvatele liikidele, mis võiksid teie lillekompositsioonis leida oma koha.
Kiviktaimlates on kenad järgmised: neid kasvatatakse ilusa hõbeja lehestiku pärast, õisikud on märkamatud.
Valge käokuld (Helychrysum bellidioides) - hallikarvaste lehtede ja valgete õisikutega 8/50, (Helychrysum coralloides) - rohekashallid harunevad varred soomusjate lehtedega 15/50, Milfordi käokuld (Helychrysum milfordiae) - korrapärased hallikasrohelised leherosetid ja hõbedased õisikud punase välisküljega 10/20.