* Paprika istikute kasvatamine.
Varajase saagi saamine sõltub seemnete külvi ajast. Peale selle, sõltub paprika saak istiku vanusest, st. päevade arv, mis on kulunud tõusmetest taimede istutamiseni.
Köetavates kasvuhoonetes kasutatakse 45-50 päevaseid istikuid, avamaal aga 60-70 päevaseid. Külviaeg nii kasvuhoonete kui ka avamaa istutusele on 1.-15. veebruarini, mitte hiljem.
Seemned võib külvata ka märtsi keskel, kui kohe peale tõusmete ilmumist luuakse kunstliku valguse võimalus luminessentslampidega kuu aja vältel, kuni seemikud on kastis,
st. kuni nad pikeeritakse pottidesse. Enne külvamist pestakse kastid kuuma veega ja desinfitseeritakse kloorlubja lahusega (200 g 10l veele), või vaskvitriolilahusega (2 sl 10 l veele).
Mullasegu soovitatakse koostada kõdust, turbast, kamara- või aiamullast. Seejärel lisatakse ämbritäiele segule 2 sl puutuhka, 1 sl superfosfaati, segatakse korralikult ja pannakse kastidesse.
Või lisatakse ühele ämbritäiele 15 g karbamiidi, 30-40 g superfosfaati, 15 g kaaliumsulfaati, ning 100-200 g puutuhka.
Kastidesse asetatud mulda kastetakse margantsovka punase lahusega, 10-12 tunni pärast pealispind tasandatakse, tihendatakse pisut, ning tehakse 5-7 cm vahedega vaod.
Seemned asetatakse vakku 2 cm vahedega, ning 0,5-0,7 cm sügavusele.
Külvid kaetakse sama mullaseguga, kergelt tihendatakse, ning kastetakse sooja veega läbi. Kast asetatakse sooja kohta ja kaetakse kilega, et hoida niiskust.
Iga kahe päeva tagant piserdatakse mullapinda arvestusega 3 sl vett kasti kohta, et ei tekiks koorik ja tõusmed saaksid läbi mullapinna tärgata.
5-6 päeval jälgitakse hoolikalt tõusmete ilmumist. Nii kui tõusmed ilmuvad, asetatakse kast kõige valgemale aknalauale.
Seemikud kasvavad kastis kuni kahe pärislehe ilmumiseni, (30-35 päeva peale tõusmete ilmumist). Selle aja jooksul kastetakse seemikuid nädalas üks kord, arvestusega kaks
klaasitäit 30x50 cm kasti kohta. Esimene kastmine tehakse viis päeva peale tõusmete ilmumist. Püüdke istikuid mitte üle kasta, muidu võivad nad haigestuda tõusmepõletikku.
Kastmisvee temperatuur peab olema +25+28°C, parem on kasutada seisnud vett.
Enne pikeerimist ei väetata.
Kaste keeratakse 2-3 päeva tagant 180 kraadi, et valgustada istikuid ühtlasemalt. Väga tähtis on istikute karastamine kuu aega enne istutamist.
Kui õhutemperatuur on üle +15°C, võib akna avada, või viia kastid rõdule.
Hoiduge tõmbetuulest! Selline reþiim on vajalik lühikest aega (6-7 päeva), et istikud saaksid tugevad juured.
Edasine temperatuur tuleb hoida päikesepaistelise ilmaga +26°C, pilves ilmaga +20+22°C, ning öösel +15+17°C.
Kahe pärislehe faasis on istikud valmis pikeerimiseks. 2-3 tundi enne pikeerimist kastetakse taimi. Kuivast mullast istikuid võtta ei tohi, sest siis pudeneb muld juure ümbert.
Pikeerida võib piimapakkidesse, turbapottidesse, plastmasstopsidesse jne. Parimad mõõdud on 8x8, või 10x10 cm. See täidetakse sama mullaseguga, mida kasutati seemnete külvil.
Seejärel kastetakse sooja toitainelahusega (10 l vees lahustatakse 1 klaasitäis vedelat, puderjat veisesõnnikut, millele lisatakse 1 tl kaaliumsulfaati või kaaliumkloriidi).
Tehke topsiku keskele süvend, ning istutage taim kuni idulehtedeni mulda.
Eng.: Sweet pepper. Suom.: Vihannespaprika. Swen.: Paprika. Bot.: Capsicum annuum L.
* Peegel istikutele.
Kui istikuid kasvatatakse toas, püüdlevad noored võrsed valguse poole, nad koolduvad.
Et istikud areneksid nii, nagu peab, asetage kohe, peale idu ilmumist kasti kõrvale peegel (näoga akna poole),
tsingitud metallplaat, või mingi muu tasase pealispinnaga plaat, mis peegeldab valgust.
Istikute valgustatus paraneb niivõrd, et võite kasti panna mitte ainult aknalauale, (kuhu neid palju niikuinii ei mahu),
vaid ka aknalauale toetuvale lauakesele.