Paprika "Salana" F1

Paprika seemnete külvamine.
Täitke külvikastid või individuaalsed potid (potid on parim variant, kuna paprika talub ümberistutamist halvasti) järgmise koostisega seguga:
1) 7 osa lagunenud turvast, 2 osa sõnnikuhuumust, 1 osa mättamulda, 1 osa lehmasõnnikut; lisage pangi segu kohta 8 g ammooniumnitraati, 80 g superfosfaati, 30 g kaaliumsoola; segage segu hästi;
2) 2 osa lagunenud turvast, 2 osa huumust ja 1 osa peent saepuru; lisage pangi segu kohta 1 spl puutuhka ja 1 spl superfosfaati; segage hästi.
Seemned küvatakse tähtaegadel, mis sõltuvad istikute kasvatamise kohast ja tingimustest: kui kasvatate paprikat kasvuhoones, tuleb seemned küvata juba veebruaris; kui avamaal, siis arvestusega, et istikud oleksid 60-65 päeva vanad.
Segu puistatakse kastidesse 6-8 cm kihina, tasandatakse, tihendatakse kergelt, tehakse vaod 5 cm vahega. Seemned küvatakse 1,0-1,5 cm sügavusele iga 2 cm järel, kaetakse mullaga. Kastid kaetakse klaasi või kilega ja asetatakse sooja kohta (22-25 °C) kuni tõusmete ilmumiseni, seejärel kate eemaldatakse.
Kast seemikutega asetatakse päikeselisele aknalauale 6-7 päevaks temperatuuril 15-17 °C. Seejärel tõstetakse temperatuuri järk-järgult: päeval 20-25 °C ja öösel 16-17 °C.
Kasta tuleb seisnud, soojendatud veega (22-25 °C) umbes kord nädalas. Umbes kuu aja pärast (seemikutel on 2 pärislehte) kastides kasvatatud seemikud pikeeritakse.

* Kuidas parandada tomatite, paprikate ja baklažaanide viljumist?
Paremaks loomulikuks tolmeldamiseks on aednikud välja töötanud mitmeid võtteid. Esiteks, taimi raputatakse kergelt, et õietolm langeks emakasuudmele. Seda tuleb teha iga päev, mitu korda päevas. Teiseks, ebapiisava õhuniiskuse korral piserdatakse taimi sooja veega peene pihustiga. Kolmandaks, kasvuhooneid tuulutatakse regulaarselt, et temperatuur õitsemise ajal ei ületaks 35°C. Värske õhu juurdevool põhjustab taimede kerget liikumist, mis soodustab tolmlemist. Neljandaks, jälgige, et muld mingil juhul läbi ei kuivaks, kuna see viib õite ja nuppude varisemiseni. Liigne mullaniiskus põhjustab aga liigniisket õhku, mis mõjub viljumisele halvasti.
Kui õitsemise ajal on märke liigsest lämmastikust (tumerohelised taimed kasvatavad kiiresti uusi võrseid) või õied varisevad vilju moodustamata, tuleb kohe anda fosfor-kaaliumväetist või tuhaleotist.
Pilves ilmaga, kõrge temperatuuri ja kuiva õhu korral võivad tolmukad avaneda ja kogu õietolm välja pudeneda, kuid... tolmlemist ei pruugi toimuda. Sel juhul võib teha kunstlikku tolmeldamist. Õietolmu kogutakse taldrikule, raputades selle kohal õisi. Seejärel kantakse õietolm väikese pehme pintsli või nõela otsa kinnitatud kustutuskummi tükiga ettevaatlikult avanenud õite emakasuudmele.
Kunstlik tolmeldamine on kasulik, kui kõrvaldatakse põhjused, miks loomulik tolmeldamine ebaõnnestus.