Teie ostukorv on tühi.
Patisson "Okra" (taldrikõrvits)
Taldrikõrvits "Okra" (patisson) - Cucurbita pepo L. var. melopepo.
Varajane ja saagikas sort (45-62 päeva tõusmetest). Vili heleroheline, kaalub 250-300 g.
Toiduks kasutatakse 5-8 cm läbimõõduga noori munasarju. Noore kõrvitsa viljaliha on õrn, krõbe, mahlane, sisaldab täielikku vitamiinide ja mineraalide kompleksi. Tervislike kiudainete, pektiini ja madala kalorsusega kõrge sisaldus määravad munasarjade toitumisomadused.
Vilju kasutatakse kodusel toiduvalmistamisel hautamiseks, praadimiseks, täidiseks, küpsetamiseks ja talveks konserveerimiseks (ka külmutamiseks). Tootlikkus – 4-5 kg/m2.
Sordi väärtus: pikk koristusperiood, originaalvärvus.
Seemnete külvamine avamaal 2-3 tüki aukudesse, 3-5 cm sügavusele. Optimaalne mullatemperatuur seemnete idanemiseks on +25+30°C.
Istutusskeem: 70x70-100 cm. Pärast seemikute ilmumist viiakse läbi harvendamine.
Vajalik on regulaarne kastmine, rohimine, kobestamine ja väetamine. Korrapärasel koristamisel kannavad taimed vilja kuni esimese külmani.
1 gramm = 8-10 seemet.
* Patisson pärineb lõuna-ameerika keskosast. Kasvatatakse laialdaselt Prantsusmaal ja USA-s, siiski vähem kui kabatšokki kuna ta on nõudlikum ettekasvatuse tingimuste suhtes.
Patisson on rohtne taim, kuulub kõrvitsaliste sugukonda. Ta ei moodusta külgharusid vaid põõsa.
Patissoni viljad moodustavad on enamuses taldriku kujulised, sellepärast kutsutakse neid ka taldrikkõrvitsaks.
Taldrikõrvits on väiksemasaagiline, armastab rohkem soojust kui kabatšokk. +2 °C juures taim hävib. Maitselt meenutavad patissonid sparglit ja artisokki, aga marineeritult valgeid seeni.
Patisson sisaldab suhkrut, vitamiini C, pektiinaineid, vitamiine A,B1,B2,PP.
Patissone hautatakse, soolatakse, marineeritakse. Kasvatatakse ka dekoratsiooniks, viljad on taldriku kujulised, väga ilusad.
Patissoni seemned hakkavad idanema +12..+15°C juures. Vars on lühike 50-150 cm. Põhiliselt on põõsastaim, külgharusid ei anna. Õitseb ja viljub kuni külmadeni. Vilja koor on tehnilises küpsuses pehme, valget värvi. Valmimisel muutub kõvaks. Varem olid patissonid ainult valge koorega, praegu on neid ka kollaseid ja oranže. Need sordid sisaldavad karotiini. On olemas ka sorte ere- ja tumeroheliste viljadega.
Patissonid tolmlevad kõrvitsa ja kabatšokiga, moodustades omavahel erinevaid ristandeid.
Taldrikõrvits on valgust armastav taim. Poolvarjus kasvavad halvasti, puude all saak langeb ja viljade kvaliteet halveneb. Saak langeb ka liiga tiheda istutuse korral. Võib tekkida hallitus ja viljad nakatuvad. Paremaks õhustuseks on soovitav osa lehti eemaldada.
Patisson armastab niiskust. Palava ilmaga tuleb tugevalt kasta, ülepäeviti. Jaheda ilmaga kastetakse harva. Kasta tuleb sooja veega, et ei tekiks juuremädanikku. Vajab kerget, huumusrikast, vett ja õhku läbilaskvat neutraalse reaktsiooniga mulda. Halvasti kasvavad happelisel savikal mullal. Savikaid muldi tuleb rikastada turba, kõdusõnniku, kõdunenud saepuru ja kompostiga. Mineraalväetiste vajadus oleneb kasvufaasist. Lämmastikku vajab lehtede kasvu ajal, viljade kandmise ajal vajab rohkem fosforit ja kaaliumit.
Varajane ja saagikas sort (45-62 päeva tõusmetest). Vili heleroheline, kaalub 250-300 g.
Toiduks kasutatakse 5-8 cm läbimõõduga noori munasarju. Noore kõrvitsa viljaliha on õrn, krõbe, mahlane, sisaldab täielikku vitamiinide ja mineraalide kompleksi. Tervislike kiudainete, pektiini ja madala kalorsusega kõrge sisaldus määravad munasarjade toitumisomadused.
Vilju kasutatakse kodusel toiduvalmistamisel hautamiseks, praadimiseks, täidiseks, küpsetamiseks ja talveks konserveerimiseks (ka külmutamiseks). Tootlikkus – 4-5 kg/m2.
Sordi väärtus: pikk koristusperiood, originaalvärvus.
Seemnete külvamine avamaal 2-3 tüki aukudesse, 3-5 cm sügavusele. Optimaalne mullatemperatuur seemnete idanemiseks on +25+30°C.
Istutusskeem: 70x70-100 cm. Pärast seemikute ilmumist viiakse läbi harvendamine.
Vajalik on regulaarne kastmine, rohimine, kobestamine ja väetamine. Korrapärasel koristamisel kannavad taimed vilja kuni esimese külmani.
1 gramm = 8-10 seemet.
* Patisson pärineb lõuna-ameerika keskosast. Kasvatatakse laialdaselt Prantsusmaal ja USA-s, siiski vähem kui kabatšokki kuna ta on nõudlikum ettekasvatuse tingimuste suhtes.
Patisson on rohtne taim, kuulub kõrvitsaliste sugukonda. Ta ei moodusta külgharusid vaid põõsa.
Patissoni viljad moodustavad on enamuses taldriku kujulised, sellepärast kutsutakse neid ka taldrikkõrvitsaks.
Taldrikõrvits on väiksemasaagiline, armastab rohkem soojust kui kabatšokk. +2 °C juures taim hävib. Maitselt meenutavad patissonid sparglit ja artisokki, aga marineeritult valgeid seeni.
Patisson sisaldab suhkrut, vitamiini C, pektiinaineid, vitamiine A,B1,B2,PP.
Patissone hautatakse, soolatakse, marineeritakse. Kasvatatakse ka dekoratsiooniks, viljad on taldriku kujulised, väga ilusad.
Patissoni seemned hakkavad idanema +12..+15°C juures. Vars on lühike 50-150 cm. Põhiliselt on põõsastaim, külgharusid ei anna. Õitseb ja viljub kuni külmadeni. Vilja koor on tehnilises küpsuses pehme, valget värvi. Valmimisel muutub kõvaks. Varem olid patissonid ainult valge koorega, praegu on neid ka kollaseid ja oranže. Need sordid sisaldavad karotiini. On olemas ka sorte ere- ja tumeroheliste viljadega.
Patissonid tolmlevad kõrvitsa ja kabatšokiga, moodustades omavahel erinevaid ristandeid.
Taldrikõrvits on valgust armastav taim. Poolvarjus kasvavad halvasti, puude all saak langeb ja viljade kvaliteet halveneb. Saak langeb ka liiga tiheda istutuse korral. Võib tekkida hallitus ja viljad nakatuvad. Paremaks õhustuseks on soovitav osa lehti eemaldada.
Patisson armastab niiskust. Palava ilmaga tuleb tugevalt kasta, ülepäeviti. Jaheda ilmaga kastetakse harva. Kasta tuleb sooja veega, et ei tekiks juuremädanikku. Vajab kerget, huumusrikast, vett ja õhku läbilaskvat neutraalse reaktsiooniga mulda. Halvasti kasvavad happelisel savikal mullal. Savikaid muldi tuleb rikastada turba, kõdusõnniku, kõdunenud saepuru ja kompostiga. Mineraalväetiste vajadus oleneb kasvufaasist. Lämmastikku vajab lehtede kasvu ajal, viljade kandmise ajal vajab rohkem fosforit ja kaaliumit.
Eng.: Fruticose squash, Scallop squash, Patisson. Suom.: Kiekkokurpitsa. Sven.: Pattypan squash, Pätisson. Bot.: Cucurbita pepo L. var. melopepo.
