Viljakas, varajane ja kompaktne põõsaskujuline taim. Tõusmetest valmimiseni 42-45 päeva. Optimaalne idanemise temperatuur +17+20°C.
Vili kettakujuline, sakiliste servadega, kollakasoranž, kaaluga 200-250 g. Viljaliha valge, mahlane. Saagikus 2,0-3,2 kg/m2.
1 gramm = 8-10 seemet.
* Patisson on populaarne tänu sellele, et valmib kiiresti, on suure saagikusega, mis annab hinnalisi vilju kevad-suvisel perioodil. Noored patissonid on hinnatud kõrge toiteväärtuse poolest. Patissoni kasutatakse keedetult, praetult, hautatult aga ka soolatult ja marineeritult. Patissonid on kasulikud dieedi korral, kehvveresuse ja neeruhaiguste puhul. Patisson on kaaliumsoolade rikas. Tema seemnetes nagu kõrvitsa omaski, sisaldub saponiini ja rasvainet, mida kasutatakse meditsiinis. Seemned on veidi väiksemad kui kabatšokil. Taimed on niiskust ja soojust vajavad, mulla suhtes nõudlikum kui kabatðokk. Optimaalne idanemis ja kasvutemperatuur on +25+27°C, minimaalne +13+14°C. Öökülma ei talu.
Kasvatamine.
Patisson vajab heaks kasvuks sooja, põhjatuulte poolt kaitstud, kasvukohta, ei talu happelist mulda. Parimad eelkultuurid on tomat, peet, porgand, rohelised kultuurid. Ei tohi kasvatada peale teisi kõrvitsalisi. Mulla ettevalmistus ei erine kõrvitsa või kabatðoki omast. Külviaeg valitakse selliselt, et tõusmed või noored taimed ei saaks öökülma. Mulla temperatuur 10 cm sügavusel peaks olema enne külvi +10+12°C. Kui kasutada kilekatet, võib külvata 2–3 nädalat varem. Kergetel muldadel on külvisügavus 6–7 cm, rasketel 3–4 cm. Väga oluline on, et seeme satuks niiskesse mulda. Kui muld on kuiv, kastetakse külviauku enne sooja veega ja pärast külvi kaetakse kuiva turba või mullaga. Külv kaetakse kilega. Varase saagi saamiseks võib taimed ettekasvatada. Kuna patisson, nagu kõik kõrvitsalised, talub halvasti ümberistutamist, on soovitav kasvatada teda eraldi 8x8 cm pottides. Seeme külvatakse potti 15–25 päeva enne väljaistutamist. Avamaale istutatakse peale öökülmade möödumist juuni alguses või kile alla paar nädalat varem. 50–60 päeva peale istutamist saab saaki. Noored 8 cm läbimõõduga viljad korjatakse regulaarselt 2–3 päeva tagant. Massilise valmimise ajal tuleks korjata tihedamini, kuna kui lasta viljal rohkem valmida, aeglustub edasine viljumine ja saak jääb väiksemaks.
Katmikaladel kasvatamine.
Meie aladel kasvatatakse patisson ajutistes kilemajades. Seemned külvatakse ettekasvatuseks pottidesse märtsi algul ja hoitakse 30 päeva 2 – 3 kraadi kõrgemal temperatuuril kui avamaal kasvatamiseks. Taimed istutatakse kasvuhoonesse 3–4 pärislehe faasis. Peale istutamist kastetakse tugevalt, kuna kasvu alguses peab kasvuhoones olema niiske ja soe (kuni +28°C) kui taimed on juurdunud, vähendatakse temperatuuri +20+25°C päeval ja +16+18°C öösel, õhuniiskust hoitakse 60–80 % juures. Kastetakse harva kuid rikkalikult. Isasõite puhkemisel peatatakse kastmine mõneks päevaks, et muld taheneks ja ka emasõied avaneksid. Massilise õitsemise ajal kastetakse tihedamini. Kasvuhoones kasvatamisel tuleb tihti tuulutada, kuna niiskes seisvas õhus taimed haigestuvad ja ei toimu tolmlemist. Taimi väetatakse regulaarselt alates õiepungade ilmumisest.
Eng.: Fruticose squash, Scallop squash, Patisson. Suom.: Kiekkokurpitsa. Sven.: Pattypan squash, Pätisson. Bot.: Cucurbita pepo L. var. melopepo.