Oluliselt parema kvaliteediga pelargooni hübriid. Puhmas on kompaktne, arvukate kõrvalharudega. Õied suured, 3…4 cm läbimõõduga, koondunud suurde uhkesse õisikusse.
Õitseb vara ja rikkalikult kevadest kuni esimeste sügiskülmadeni. On vastupidav erinevate ilmastikutingimuste suhtes. Üks peamisi taimi avamaale, eriti suurte lillepeenarde jaoks. Sobib ka anumates kasvatamiseks.
Püsik, mida kasvatatakse üheaastasena. Kasvatatakse istikutest, seeme külvatakse kuni 1 cm sügavusele, optimaalne temperatuur idanemiseks +20°C, idanemine toimub 5…10 päeva. 3 nädala pärast pikeeritakse 3 cm läbimõõduga potti. Mullal ei tohi lasta läbi kuivada ja temperatuuri kõikumine pole soovitav. Kasvuks sobiv temperatuur on umbes +15°C.
Loe rohkem "Seemnemaailma" lugemissaalis: "Kaks õde"
* Seemnetega paljundamine.
Eelmise sajandi keskpaigani kasvatati pelargooni ainult pistikutest, kuna seemnetega paljundades ei säilinud sorditunnused. Kuid, kui töötati välja meetodid hübriidi F1 saamiseks, avanes võimalus pelargooni paljundamiseks seemnetest. Nüüd õitsevad need taimed rikkalikult ja pikaajaliselt, on vastupidavad linna tingimustele, vihmale, tugevale tuulele, ja nende äraõitsenud õisikuid pole vaja korjata, nad langevad ise maha. Juba on üle 100 sordi, mida võib kasvatada seemnetest.
Et saada seemnetest õitsevaid taimi, tuleb nende eest hoolitseda vähemalt 13 nädalat, või rohkemgi (olenevalt sordist), kuid on aretatud intensiivse tüübiga sorte, mis arenevad kiiresti ja õitsevad varakult. Seemned on kõige parem külvata veebruaris. Vahel soovitatakse külvata ka detsembris- jaanuaris, kuid need soovitused on:
a) eurooplastele, kellel on teine ajavöönd, ning seetõttu ka teistsugused valgustingimused sügis- talvisel perioodil;
b) taimekasvatajatele, kellel on köetav lisavalgustusega kasvuhoone, ning kes peavad hakkama taimi realiseerima juba aprillis;
c) neile, kes istutavad mai kuus lilled peenrasse, see tähendab näiteks, Bulgaaria elanikele. Varajasel detsembrikuu külvi seemikud venivad välja, sageli haigestuvad, ning hakkavad õitsema mitte varem kui veebruaris külvatud.
Seemnete külviks sobib igasugune väike plastnõu, mille põhjas on augud liigse vee äravooluks. Parem on külvata kuuma veega töödeldud liiva või perliidi sisse- see on steriilne, mitte midagi sisaldav substraat, selles kasvades haigestuvad taimed harva musta jalga. Mullakihi või perliidi paksus ei tohi olla üle 3 cm. Kui te ei ole kindlad, et pikeerite taimed kohe peale idulehtede ilmumist, raputage perliiti mullapinnale.
Pelargooni seemned idanevad paremini valguses, seepärast katke nad kergelt umbes 0,5 cm paksuse niiske substraadiga. Seejärel katke plastikkaane või kilega ja asetage sooja kohta. Mulla optimaalne temperatuur +21+23°C. Erinevatel sortidel on erinev idanemisaeg (5-10 päeva). Seemikud pikeeritakse 5cm läbimõõduga pottidesse, kui aga ilmub kolmas paar pärislehti, istutatakse ümber suurematesse pottidesse. Taimed ei tohi puutuda üksteise vastu. Kaks nädalat peale pikeerimist võib hakata neid pealtväetama kompleksväetistega. Kuni välja istutamiseni lillepeenrasse või konteinerisse, pealtväetatakse juurte kaudu kaks korda kuus nõrga väetislahusega.
Kasvatamistingimused.
Pelargoon armastab päikeselist kasvukohta ja rikkalikku kastmist, kuid mitte liigniiskust. Eelistavad viljakaid, raskeid, ning kobedaid muldi. Turvas on nende jaoks liiga kerge ja hoiab halvasti vett- selles on taimed kas kuivas, või vettinud keskkonnas. Optimaalne mullasegu koostis - kamaramuld (kompostmuld), kõdu või turvas, ja liiv suhtes 2:1:0,5. Kõrge orgaanika sisaldus mullas võib halvasti mõjuda taime dekoratiivsusele- lämmastiku kõrgenenud hulk viib lehtede vohamiseni, kuid õitsemist peaaegu ei toimugi. Peale selle on üleväetatud taimed vastuvõtlikud haiguste suhtes. Normaalseks talvitumiseks on vaja temperatuuri +8+12°C, ning valget ruumi. Soojemas ruumis venivad varred väga välja. Sellisel juhul lõigatakse märtsi alguses taimed tugevalt tagasi, jättes mitte rohkem, kui 3-4 punga, ning istutatakse uude mulda.