Petuunia "Petit Deep Salmon" F1

* Huvitav on teada, et taimi saab paljundada nii seemnete, (generatiivne meetod), kui ka taimeosadega (vegetatiivne meetod). Mõlemal meetodil on omad plussid ja miinused.
Seemnetega paljundamisel kasvavad terved taimed, kuna seemned ei sisalda patogeene (väga väikeste eranditega). Siiski ei saa te olla kindel, et kasvab täpselt see, mida te lootsite, sest seemned moodustavad unikaalse geneetilise kombinatsiooni.
Vegetatiivsel paljundusel võib uut kasvu nimetada klooniks, kuna tema omadused langevad täielikult kokku "vanematega", kahju ainult, et see"vanem" annab talle edasi täieliku komplekti enda haigustest. Asi selles, et vegetatiivselt paljundatud taimel toimub pidev infektsioonide salvestamine kõigisse tema organitesse, ning mida vanem on taim, seda sügavam on see protsess. Taimede paljundamisel sibulate, risoomi, mugulate ja varretükikestega, saate te paratamatult uue haige põlvkonna. On olemas ka edukas moodus saada terved taimed. Võetakse pung või sibul, ning tehakse talle mikrospoori alla peenike taimekoe lõige, mis koosneb jagunemisrakkudest (meristeem)
Rakujagunemise kiirus meristeemsel koel ületab viiruste jagunemise kiiruse, ning seepärast on meristeemmeetodil paljundatud taimed täiesti terved. Selline meetod kõrvaldab geneetilise manipulatsiooni, on rajatud võimele moodustada taim ühest rakust, ja võimeline loomulikuks vegetatiivseks reproduktsiooniks. Eraldatud meristeemid asetatakse ettenähtud toitainete lahusega täidetud katseklaasi, kus neid kasvatatakse 8-10 kuud, kuni katseklaasi ilmuvad pisikesed taimed väikeste pärisjuurtega. Kõiki neid töid teevad spetsialistid steriilsetes laboratooriumi tingimustes. Mõne aja möödudes võib taimed istutada mulda. Sellisel viisil saadud taimed on tugevad, ilusad, suurte õite ja viljadega. Maasikal näiteks, tõuseb paljunemisvõime 5-6 korda. Seda meetodit kasutavad edumeelsed puukoolid kõrgekvaliteetse istutusmaterjali tootmisel.
Sellist mikroklonaalset paljundamist kasutatakse ka sel juhul, kui taim annab näiteks vähe seemneid, kui seemned ei kindlusta sarnaseid omadusi, kui seemnetest täiskasvanud taimede kasvatamine võtab väga palju aega, kui seemnete saamine on väga raske, kui seemned on ligipääsmatus kohas, kui pistikud kasvavad liiga kaua, kui taimed paljunevad raskustega, või vajavad üleliia palju hoolt jne. Kõigil neil juhtudel lahendab meristeemmeetod probleemid.
Meristeemset paljundust kasutati esmakordselt kui 1946-ndal aastal said J. Morel ja K. Martin viirusteta kartuli (meristeem), 1960-ndal aastal kasutati seda meetodit orhideede peal.
Seejuures ei puhastanud nad orhideesid mitte ainult viirustest, vaid lõid ka võimaluse proovitaimede paljundamisele. See viis omakorda revolutsioonini aianduses. Peale seda muutusid orhideed palju kättesaadavamaks, samuti ka odavamaks.
Soomes, Taanis, Norras ja Kanadas on kartulikasvatus täielikult meristeemmeetodil.
Hollandis, Hispaanias ja Itaalias hoitakse maasikataimi kolm aastat, seejärel vahetatakse uue, parandatud istutusmaterjali vastu.
Miks on Euroopa maades kõik puud ühesuguse kuju ja vormiga? Aga sellepärast, et nad pole kasvatatud mitte seemnetest, vaid ühest ja samast kloonist katseklaasis.