Teie ostukorv on tühi.
Põlduba "Bonzo" (5 kg)
Profi pakk
Põlduba "Bonzo".
Varajane sort. Taime kõrgus 80-100 cm. Kaunade suurus 12-15 cm.
1,0 g = 1-1,5 seemet.
Varajane sort. Taime kõrgus 80-100 cm. Kaunade suurus 12-15 cm.
1,0 g = 1-1,5 seemet.
* Oma seemnete saamine.
Tähelepanu! Oad kalduvad risttolmlemisele, seetõttu järgige kahe või enama sordi paljundamisel ruumilist isolatsiooni. Krundi piiratud suuruse tõttu peab aednik sageli sel põhjusel piirduma ühe sordiga. Seemnete säilivusaeg on 10-12 aastat (kuid hea idanevus säilib mitte rohkem kui 4-5 aastat).
Köögiviljade õietolmu kannavad edasi mesilased ja kimalased. Seemneks koristamist alustatakse, kui alumised kaunad muutuvad mustaks. Varred tõmmatakse välja ja järelvalmitatakse vihkudes. Peksmine toimub käsitsi, lüdiges seemned kauna poolmetest välja.
Ube ja seemneid kasutatakse piimküpsuse staadiumis konserveerimiseks, külmutamiseks ja toiduvalmistamisel.
Et saaki saaks pikema aja jooksul, tehakse külv mitmes järgus. Külv avamaale toimub aprilli lõpus – mai alguses, 5 cm sügavusele. Külviskeem: 20x60 cm.
Põldoad eelistavad niiskeid, turvas-soomuldi ja raskeid savimuldi. Seemnesaak 0,4-0,5 kg/m².
Kalorsuselt ületavad oaseemned kartulit 3 korda. Koristamist alustatakse sõltuvalt toodangu eesmärgist: kui viljad on mõeldud toiduks tervikuna (oad koos kaunadega), koristatakse need siis, kui kaunad on mahlased ja oad on läbimõõduga 1 cm.
Kui aga kasvatatud ube tarbitakse toorelt, koristatakse oad siis, kui seemned on piimküpsuse faasis ja saavutavad antud sordi jaoks maksimaalsed mõõtmed.
Saaki koristatakse 3-4 korda 8-10-päevaste intervallidega. Oad murtakse käsitsi, püüdes taime mitte vigastada.
Valmimata ubade saagikus on keskmiselt umbes 1 kg ja valmimata teradel 0,4 kg 1 ruutmeetrilt. Kui saak koristatakse ühekordselt, võib kõik taimed maha lõigata (või juurega välja tõmmata), siduda vihkudesse ja korralikult kuivatada. Pärast taimede kuivatamist tuleb oad eraldada ja peksta. Seejärel kuivatada lõpuni ja panna hoiule kuiva, pimedasse kohta riidest kottidesse või paberkottidesse.
* KUIDAS ISE SEEMET SAADA.
TÄHELEPANU ! Oad on risttolmlejad. Seepärast, kasvatades kahte või enamat sorti, peate jälgima taimede vahekaugusi. Piiratud alaga aias tuleks kasvatada ainult ühte sorti. Seemned säilivad 10-12 aastat. Kuid hea idanevus säilib siiski mitte kauem kui 4-5 aastat. Ubade õite tolmu kannavad edasi mesilased ja teised putukad. Oakaunu hakatakse koristama, kui taimel on alumised kaunad muutunud mustaks. Taimed tõmmatakse välja ja seotakse kimpu. Kaunad avatakse käsitsi ja eraldatakse terad. Ühelt taimelt saadakse 30-50 g seemet.
* Valgu ja aminohapete sisalduselt ületavad oad hernest. Oavalk ei jää väärtuselt alla lihavalgule. Seemnetes on seda 28-35% ja mis on oluline, palju asendamatuid aminohappeid, mida inimorganism saab ainult toiduga ja ise neid ei tooda.
Tehnilise küpsuse faasis sisaldavad oad 4,2% süsivesikuid, millest 2,6% on suhkur, samuti suures koguses mineraalsooli, peamiselt kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, magneesiumi, väävlit, rauda; kuni 36% tärklist, 4% pektiinaineid ja kuni 15% rasva. Rohelistes ubades on palju mikroelemente. Neis on suur kogus C-vitamiini – 20 mg%, PP-vitamiini – 1,8 mg ja karoteeni (provitamiin A) – 0,5 mg.
Põldoad on muldade suhtes nõudlikud. Liivsavimullad on nende kasvatamiseks vähesobivad. Kuid turvas-soomuldadel ja rasketel savimuldadel kasvavad oad hästi. Vajalik on lupjamine, sort õnnestub paremini neutraalse mullareaktsiooniga muldadel. Veelgi parem on nendeks eesmärkideks kasutada puutuhka.
Ubade jaoks eraldatud alal kaevame mulla sügisel labidalehe sügavuselt (20 cm) läbi ja kevadel anname orgaanilisi ja mineraalväetisi: huumust (komposti), sõnnikut (kui teil seda on) – 5 kg 1 m² kohta, superfosfaati 30-50 g, kaaliumkloriidi (sügisel) – 10-20 g.
Kui sügisel väetasime mulda peenarde kaevamisel hästi, siis kevadel lisame ainult aiasegu – 30 g/m² ja 2 klaasi puutuhka 1 m² kohta. Külvame oad kõige varasematel tähtaegadel (nad kuuluvad kõige külmakindlamate taimede hulka), tavaliselt aprilli lõpus – mai alguses.
Külvide hooldus: reavahede kobestamine, rohimine. Korduval kobestamisel taimi mullatakse. Vegetatsiooniperioodi lühendamiseks ja ubade ühtlaseks valmimiseks, samuti lehetäide tõrjeks, tehakse massilise õitsemise perioodil latvade kärpimist – peavarre tipu eemaldamist.
Ubade koristamist seemneks teostame siis, kui 75-90% neist on mustaks tõmbunud. Lõikame taimed noa või sirbiga maha ja seome vihkudesse. Vihud riputame kuivama siseruumi (mitte varjualuse alla, kuhu võivad lennata linnud). Kuivatamine kestab 7-10 päeva.
