Hiline sort: tõusmetest saagikoristuseni 125-175 päeva. Külmakindel.
Taime kõrgus 30-50 cm. Leht tumeroheline, lai. Ebavars silindriline, madal - 20-25 cm, kuid jäme - läbimõõduga kuni 5-6 cm.
Ühe taime mass 150-180 g. Toiduks kasutatakse ebavart ja noori, rohelisi lehti, säilitusel - värvituid lehti.
Meeldiv, kergelt terav maitse. Värskelt ning hautatult salatite ja teiste toitude valmistamiseks. Optimaalne idanemise temperatuur +18+20°C.
1 gramm = 300-400 seemet.
* Porrulaugul on suurepärased maitseomadused ja väga hinnatud keemiline koostis. Ta sisaldab palju fosfori ja rauda.
Eriti hinnatav on kõrge kaaliumi sisaldus. Taim sisaldab eeterlikke õlisid, mille hulka kuulub aine, mis eraldab spetsiifilist aroomi ja annab talle omapärase maitse.
Porrulauk sisaldab palju vitamiine. Vitamiini C sisaldus kahekordistub säilitamisel lehtede arvelt.
Selles sibulas on väga palju kergesti omastatavaid suhkruid ja vähe kibedust. Sellepärast on ta asendamatu dieettoitudes ja lastele.
On teada ka tema raviomadused. Teda soovitatakse reuma korral, füüsilise ja vaimse väsimuse korral, sapipõie kivide korral.
Toiduks võib teda kasutada igas kasvufaasis. Noored lehed on head salatites. Põhiliselt kasutatakse toiduks heledat osa (jalga).
Teda kasutatakse erinevate salatite valmistamiseks, kastmeteks, keedetult, suppides, garneeringuna kala ja liha toitudel.
Porrulauk on kaheaastane kultuur. Esimesel aastal moodustab valge varre ja lehed, teisel aastal õitsva õievarre ja seemned.
Paksenenud ja hele varreosa ulatub 8-50-60 sm-ni jämedusega 2-7 sm. Juurestik arenenud.
European Leek, Garden Leek. Suom.: Purjo, purjosipuli. Sven.: Purjolök. Bot.: Allium porrum L.
* Kuidas kasvatada porrulauku?
Porrulauku kasvatatakse seemnete külviga avamaale ja istikutest.
Et saada hõrku ja jämedaid varsi on parem taimed ette kasvatada külvates teda veebruari teisel poolel märtsi alguses. Optimmalne istiku kasvuaeg on 60-70 päeva.
Kasvumuld tehakse erinevatest osadest, mättamulda, turvast ja kõdumulda, 10 kg segu kohta lisatakse 100 g dolomiidijahu, 20 g virtsa, 20 topeltsuperfosfaati, 20 g kaaliumi.
Külv tehakse mitte sügavatesse ridadesse külvates seemneid vahega 3-4 sm. Kast kaetakse kile või klaasiga, hoitakse soojas(+22+24°C) tõusmete ilmumiseni.
Siis viiakse jahedasse. Optimaalne t* kasvatamiseks on +15..+17°C, hea valgustus ja mõõdukas kastmine.
Pikeeritakse 30-40 päeva peale tõusmete ilmumist kuubikutesse või pottidesse 6x6 või 8x8x8 sm. Taimedel, mis kasvavad pottides on väljaistutamisel vähem juure kahjustusi.
Nad juurduvad rutem ja kasvavad paremini.
Porru on väga nõudlik mulla viljakuse suhtes ja tänulik väetamisele. Vaestel muldadel on porrulaugu saak väike.
Halvasti reageerib happelistele muldadele - optimaalne happesus on pH 6,5-7,5. Sõnnikut või komposti antakse eelvilja alla, millest on paremad kurk, kapsas ja varane kartul.
Kaevamisel lisatakse orgaanilised väetised - kõdu, kompost, arvestusega 10-15 kg/m2-le. Istikud istutatakse välja mai esimesel poolel: niisketesse vagudesse 10-12 sm sügavusele.
Porrulauk talub külma -5°C, kuid juurdumata istikud võivad kannatada saada (külmade korral katke noori taimi). Kevadisel istutamisel jätke ridade vaheks 40 sm, taimede vaheks 30 sm.
Porrulauk on küllalt vähenõudlik taim, tema hooldus seisneb rohimises, kobestamises, muldamises ja kastmises ning väetamises. Muldamist tehakse suve jooksul 2-3 korda.
Hästi reageerib pealtväetamisele orgaanilise ja mineraalväetisega, mida viiakse mulda koos kastmisega vao keskele. Väetamiseks kasutatakse lahust sхnnikuleotisest 1:10-le.
Porrulauk ei talu mulla kõrget mineraalide sisaldust sellepärast lisatakse neid 30 g 10 liitrile veele. Porrulauk on tundlik mulla niiskuse suhtes.
Kuivaga jääb taime kasv seisma kuid taastub kiiresti tugeva kastmise juures (vähemalt 20 l/m2-le). Säilib hästi.
Sügisel kaevatakse labida või hargiga välja, raputatakse muld ära asetatakse püstiasendis kasti, enne lõigatakse juured kuni 1 sm-ni ära kärbitakse lehti 1/3-ni.
Kasti puistatakse juurikatele liiva. Optimaalne säilitustemperatuur on -2..+2°C. Seda on soovitav hoida ühtlasena.