0 arvamust  |  Lisa arvamus
Pheromone - Psila rosae
Tootja: MKDS
Pakendis:1 pc.
Saadavus:3
9.82€
Maksudeta: 8.05€
PHEROZZIP - feromoonlõks porgandikärbeste (Psila rosae) ligimeelitamiseks, kinnipüüdmiseks ja nende arvukuse kindlaksmääramiseks.
Kaitske oma porgandeid selle kõikjal leviva putukaparasiidi ohjeldavate vastsete eest.
Kahjustatud taimed muutuvad kidurateks, kasvavad halvasti, nende lehed muutuvad esmalt lillakaks, seejärel kollaseks ja kuivavad ära. Kärbsevastsed närivad noorte juurviljade ülemist osa ning suuremates juurviljades närivad end kuni juurvilja südamikuni.

Porgandikärbes
Porgandikärbse feromoonpüünist toimimispõhimõte:
Dispenser (dosaator) pannakse liimkompositsiooniga lõksu.
Dosaator sisaldab sünteesitud feromooni, mis meelitab kärbseid liimipüüdurisse.
Lõksude ülesriputamist alustada maikuus ja kasutada kuni augustini.
Lõksud riputada aiamaale porgandipeenarde kohale. Võtke kasutusele täiendavad taimekaitsemeetmed, kui esimese põlvkonna kärbsed hakkavad lendlema. See juhtub tavaliselt sirelite õitsemise ajal, mil pinnase temperatuur tõuseb kuni +11°C ja püsib sellisena üle 10 päeva. Teise põlvkonna kärbsed lendlevad juuliaugustis. Aastas kasvab üles 2 põlvkonda. Mida rohkem lõkse kasutada, seda suurem on kinnitpüütud kahjurite arv.
* Pestitsiidide kasutamise kohta tehtavaid otsuseid ei peaks langetama ainult lõksudest saadud andmete põhjal.
Tähelepanu peab pöörama ka ilmastikule ja bioloogilistele aspektidele! Feromooni toime on kõige kõrgem 4-6 nädala jooksul, hiljem selle tõhusus vähehaaval väheneb.

Carrot fly sex pheromone trap

Porgandikärbse tekitatud kahju.
Röövikud rikuvad porgandit, pastinaaki, aga ka peterselli ja sellerit . Mõnikord võib leida neid ka tilli ja köömeni juurtest. Röövikud närivad noorte taimede juuri, hiljem aga ronivad juurvilja sisse, tehas sinna roostekarva käike.
Kahjustatud taimedel on sinakad lehed, mis hiljem kolletuvad, juurviljad aga mädanevad.
Vastumeetmed:
-          Jälgida kultuuride viljavaheldust.
-          Külvata varastel-optimaalsetel tähtaegadel.
-          Kahjustatud taimed eraldada harvendamise käigus.
-          Kasutada segukülve.
-          Maa harida sügisel peale saagi koristust sügavalt, et hävitada nukkuma läinud isendeid.
Agrotehniliste reeglite ignoreerimisel kasvab porgandikärbse kahjustus ekstremaalseni (siis on aga vaja juba tõusmeid pestitsiididega töödelda).

Kahjuri morfoloogia ja bioloogia.
Kärbes on 4-5 mm pikkune, särav-must roheka läikega, pea on ümar, kollase- roostekarva värvusega. Ümber lihtsilmade on must laik. Tundlad on etteulatuvale laubale nõrgalt kinnitunud (kolmas segment on tume erekollasega). Tiivad on laiad, läikivad, roheka läikega. Jalad kollased, pikendatud esimese segmendiga. Rindmik ovaalne, väike,  kokkupandud tiivad ületavad seda.
Emane muneb õhtuti, pannes munad niiskesse pinnasesse porgandi juurtest kuni 0,5 cm kaugusele või siis juurekaela alla juurele selleri perekonna esindajatel. Emase viljakus on 100-120 muna. Munad on piimvalged, ovaalsed. Emaste massilisel ilmumisel võivad nad panna 1 taimele kuni 10 muna. Embrüonaalne areng kestab 4-17 päeva.
Röövikud on sigarikujulised, kahvatukollased, läikivad. Nende areng kestab 2-2,5 dekaadi, siis nad nukkuvad mullas 4-10 cm sügavusel.
Teise põlvkonna kärbsed lendlevad juulis-augustis, nende röövikud arenevad 4-5 dekaadi vältel. Osa röövikuid satub koos kahjustatud juurviljadega hoidlasse, kus nad sügisel või kevadel lõpetavad toitumise.
Nukkuvad mullas enam kui 10 cm sügavusel, nukud jäävad talvituma.

Arengu ja leviku iseärasused.
Areneb 1-2 põlvkonda. Kevadise põlvkonna lendlus algab lõuna- ja keskvööndis mais õunapuude ja pihlaka õitsemise ajal, põhja pool juunis.
Teise põlvkonna isendid ilmuvad juuli lõpus, augusti algul.
Porgandikärbes on niiskuse- ja varjulembene putukas, mille levik kontsentreerub varjulistesse kohtadesse, metsa või veekogu lähedusse, aga ka tihedasse ja umbrohtunud porgandikülvidesse, kus on pidevalt maalähedase õhukihis kõrge niiskus. Mõõdukalt niiske ilm ja temperatuur +15,5+17,5°C on lendluseks sobivamad.

Syn.: Chamaepsila rosae, Musca rosae, Chamaepsila hennigi Thompson & Pont.

Profülaktika porgandikärbse ilmumisel teie aeda:

1.     Sügisene maa kaevamine vähemalt 25 cm sügavuselt.
2.     Jälgida külvikorda. Samasse kohta võib porgandi külvata 2-3 aasta järel, et vältida kahjuri mulda kogunemist. Kuigi porgand on eelkultuuride suhtes vähenõudlik, on parim kasvatada teda kõikide kapsaliikide, varajase kartuli, tomati, kõrvitsaliste ja maitserohelise järel.
3.     Valige sordid, mis on porgandikärbsele vastupidavad: Flyaway, Perfection, Amsterdam, Monanta, Vitaminnaja 5.
4.     Eelistage varaseid porgandisorte, kasutage talve alla külvi.
5.     Kasvukoht tasub valida päikeseline, kus puudub vari.
6.     Porgandipeenrad ei tohiks olla madalates kohtades ja seal kus koguneb vihmavett, aga samuti kõrge põhjaveega kohtades.
7.     Desinfitseerida seemnematerjal.
8.     Peenrad rohida õigeaegselt.
9.     Külvid harvendada (tehakse teise lehe moodustumisel).
10.   Eemaldada kahjustatud taimed.
11.   Kastmine peab olema mõõdukas ja harva.
12.   Istutada ridade vahele küüslauku või sibulat, see aitab tunduvalt vähendada porgandikärbse kahjustust, kuna nende taimede fütontsiidid peletavad kahjulikke putukaid.
13.   Kasutada taimse päritoluga naturaalseid insektitsiide.


* Koirohu tõmmis: värsked võrsed peenestada, panna pool ämbrit täis, valada peale keev vesi ääreni, katta nõu kaanega ja lasta vähemalt 4 tundi tõmbuda. Kurnatud vedelik lahjendada veega (2,5 l tõmmisele lisada 7,5 l vett) ja kasutada porgandipeenra kastmiseks.
Tõmmisest üle jäänud taimejäänused panna peale harvendamst reavahedesse. Töötlemist teha esimeste kahjustuste ilmumisel. Protseduuri korrata 30 päeva pärast.

* Küüslaugu või sibula tõmmis: sibulad koos koortega (0,3 kg) peenestada ja valada 24 tunniks üle keeva veega (2 l).
Kurnatud vedelik segatakse ämbris veega ja lisatakse 20-30 g vedelat kaaliumseep. Kasutatakse porgandipealsete pritsimiseks.

P.S. Kahjuks pole putukad ja nende röövikud ainsad, kes soovivad porgandiga maiustada. Juurvilju tuleb kaitsta ka näriliste eest, eelkõige hiirte ja rottide eest:
* kui on vaba ruumi, istutage sinna põõsas musta leedrit – see peletab sääski, aga ained, mida juured mulda eritavad, on mürgised rottidele ja hiirtele (näriliste eest kaitsevad ka  kultuurtaimede kõrvale mulda torgatud musta leedri oksad, ainult et vahetevahel tuleb neid uutega asendada)
* hiirtele ei meeldi piparmündi ja aniisi lõhn, järelikult võib neid julgelt istutada porgandipeenra lähedusse
* väga soovitav on koristada saak õigeaegselt (hoides valminud juurvilju peenras, suureneb kahjustuse risk).

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.