Kõrvits “Gele Reuzen”

Tähtis: kõrvitsaseemned tuleb mulda panna ainult lapiti, katta ja muld kergelt kinni suruda.
Kui panna seemned teisiti või mulda ei vajutata korralikult kinni, võib taim seemnekesta mullast välja tõmmata ja idulehed ei avane.

Kõrvitsaseemneõli kasutatakse traditsiooniliselt toetava vahendina lihasdüstroofia, seksuaalhäirete, dermatiidi ja südameprobleemide korral.
Kõrvitsaseemneõli võetakse sageli 1 tl 20 minutit enne sööki 3–4 korda päevas seedimise, maksa ja eesnäärme heaolu toetamiseks.
Värsket kõrvitsaviljaliha võib panna ärritunud nahale põletuse, lööbe või ekseemi korral.

* KÕRVITS.
Säilitamise ajal kõrvits järelvalmib: kuivained muutuvad suhkruks ja karoteeniks. Kõrvits kogub karoteeni vähemalt sama palju kui porgand ning mõnes sordis on seda 2–3 korda rohkem — 27–30 mg%.
Taimed külvatakse ettekasvatuseks tavaliselt aprilli lõpus ja istutatakse avamaale juuni alguses: 1,5 m ridade vahel ja 1,0 m taimede vahel reas.
Kõrvits kasvab väga hästi kompostihunnikutel ja kobedal orgaanikast rikkal mullal.
Kõrvitsaseemned on rikkad tokoferoolide (E-vitamiini), rasvhapete (linoleen-, oleiin- ja palmitiinhape) ning vitamiinide B1 ja B2 poolest. Seemnetes sisalduv fütiinhape võib toetada vereloomet ja luukoe kasvu.