Kõrvits "Marina di Chioggia" (100 g)

* "Marina Chioggiast" on üks ilusamaid ja unikaalsemaid kõrvitsaid. Itaallased peavad seda sorti mere pärandiks ja on andnud talle hüüdnime "Merekoletis".
Chioggia on ju väike linnake Põhja-Itaalias Veneto maakonnas Veneetsia lähedal, mis koosneb kolmest saarest, mida ühendavad kanalid ja sillad.
Chioggia elanikud on alati tegelenud kalapüügiga, võites iga päev mere käest toitu, hoolimata ohtudest.
Huvitav on see, et 700 meetri kaugusel Chioggiast, teisel pool lahte, asub Sottomarina küla.
Selles külas on inimesed ammustest aegadest tegelenud taimekasvatusega ja kasvatanud seal seda nüüdseks kuulsat kõrvitsat pikki aastaid. 
Sild Chioggia ja Sottomarina vahele ehitati alles eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel.
Ja alles siis, kui kõrvitsat hakati kasvatama Chioggias – alles siis sai ta oma praeguse nime. 
Itaallased külvavad seemned märtsis, vilju hakatakse koristama juba juunis. Meil, kui istutada mai lõpus, hakkavad viljad tehnilise küpsuseni jõudma augusti lõpus.
Eesti tingimustes kasvavad suurimad isendid kuni 10 kg raskuseks. Õigel ajal koristatud viljad säilivad hästi kevadeni. 
Taimed on väga elujõulised, reageerivad hästi väetatud mullale ja regulaarsele kastmisele.
See kõrvits on ka väga dekoratiivne. Itaallastel on traditsioon hoida kõrvitsat majas kui lootust õnnele ja küllusele,
mis on seotud suure hulga seemnetega – viljakuse sümboliga. 
200 grammist kõrvitsast päevas piisab meie organismi igapäevaste vajaduste rahuldamiseks.
Tänu madalale kalorsusele ja suurele kiudainete sisaldusele, mis keeb hästi pehmeks ja on kergesti omastatav,
võib kõrvitsast toitumine moodustada kaalulangetusdieedi (eeldusel, et maitseaineid kasutatakse mõõdukalt).
Seda valmistatakse riisi, juustu, vorsti, seente ja spinatiga, sellest tehakse kreeme, suppe, maitsvat magustoitu,
keedetuna või ahjus küpsetatuna ja magustatuna, või lihtsalt küpsetatakse sellega pirukaid.

* Kõrvits käitub aiamaal peremehena: võtab endale parima koha päikese käes ja kui silma peal ei hoia - ajab oma väänlad teistele taimedele: keerdub ümber põõsa, ronib puu otsa, hoides oma köitjatega tenaselt kinni, ja muudkui ripub, täitudes viljalihaga...
Kõrvits on pärit Kesk- ja Lõuna-Ameerika subtroopilistest vöönditest. Euroopasse toodi see 15. sajandi lõpus ja Venemaal hakati seda kultiveerima alles 16. sajandil. 
Selle hämmastava taime vormide ja liikide mitmekesisus võimaldab leida sellele kõige erinevamaid rakendusi.
Kõrvitsat ei kasutata ainult toiduks. Sellega ravitakse, sellest tehakse nõusid, anumaid õli ja puisteainete hoidmiseks, mänguasju, kõristeid ja muusikainstrumente. Moldovas näiteks kasutatakse suuri kõrvitsaid ka taarana vähesoolaste kurkide soolamiseks...