Teie ostukorv on tühi.
Kannuslill punane
Centranthus ruber var. coccineus
2.13€
Maksudeta: 1.75€
Maksudeta: 1.75€
Punane kannuslill - Centranthus ruber var. coccineus.
Mitmeaastane taim, pika õitsemisperioodiga, Eesti aedades küllaltki harva esinev.
Kodumaaks Portugal ja Vahemeremaad.
Eelistab sooje, kiviseid alasid. Sellel taimel on lühike, puitunud, mitmeharuline juuresüsteem, ning kohevalt paiknevad 60-100 cm kõrgused lehtedega kaetud varred. Põõsas võib kasvada kuni 60 cm laiuseks. Lehed vastastikused, alumised rootsuga, ülemised istuvad, ovaalsed, servast hambulised, hallikasrohelised.
Rohkearvulised, väikesed (diameeter ei ületa 1 cm), lõhnavad õied on koondunud tipmistesse, harunevatesse, suurtesse, kuppeljatesse õisikutesse. Õiekrooni põhivärvus on roosakas-punane, on ka valgete õitega vorme. Õitseb pikaajaliselt - juunist sügiseni.
Tuntud sordid: Coccineus - õied erk -vaarikpunased, taime kõrgus 75-80 cm, Albiflorus - õied lumivalged.
Kasvukoht: eelistab päikeselist, sooja, isegi kuuma kasvukohta.
Muld: mõõdukalt kuiv, värske, vett hästi läbi laskev.
Hooldus: peale esimest õitsemislainet lõigatakse ära õitsenud õisikuvarred tagasi kuni esimese korraliku leheni, mõne aja pärast algab õitsemine taas.
Sügisel lõigatakse õitsenud varred peaaegu maani maha. Taim multšitakse kõdu või kompostiga, ning kaetakse kuuseokste ja kilega lumetu külma ja sulaperioodidel tekkiva talveniiskuse vastu.
Taim on lühiajaline, iga kolme aasta tagant tuleb teda seemnetest uuendada. Sageli annab ka rikkalikku isekülvi. Seega tuleks kevadel rohimise käigus olla ettevaatlik, ning leides seemikuid, jätta nad peenrale kasvama.
Paljundamine: seemnete ja põõsa jagamise teel. Külvatakse talve alla - septembris, peale esimesi külmasid multšitakse kuivade lehtedega. Võib külvata ka aprilli lõpus, mai alguses nii avamaale kui ka istikukasti, alalisele kasvukohale istutatakse juulis -augustis, taimedevaheliseks kauguseks jäetakse 50-60 cm.
Kasutamine: peale päikeseküllaste lillepeenarde sobib ka kuivadele nõlvakutele, kiviktaimlasse, katusaedadesse, sillutatud kiviplaatide vahele. Tema pitsilised, ning samal ajal küllaltki selgete piirjoontega rohkearvulised õisikud sobivad suurepäraselt paljude teiste samal ajal õitsevate mitmeaastaste taimedega, nagu näiteks itaalia aster, mesiohakas, metssalvei, käokann jt.
Partnerid: Aster amellus, Centaurea dealbata, Echinops, Nepeta, Salvia nemorosa.
Mitmeaastane taim, pika õitsemisperioodiga, Eesti aedades küllaltki harva esinev.
Kodumaaks Portugal ja Vahemeremaad.
Eelistab sooje, kiviseid alasid. Sellel taimel on lühike, puitunud, mitmeharuline juuresüsteem, ning kohevalt paiknevad 60-100 cm kõrgused lehtedega kaetud varred. Põõsas võib kasvada kuni 60 cm laiuseks. Lehed vastastikused, alumised rootsuga, ülemised istuvad, ovaalsed, servast hambulised, hallikasrohelised.
Rohkearvulised, väikesed (diameeter ei ületa 1 cm), lõhnavad õied on koondunud tipmistesse, harunevatesse, suurtesse, kuppeljatesse õisikutesse. Õiekrooni põhivärvus on roosakas-punane, on ka valgete õitega vorme. Õitseb pikaajaliselt - juunist sügiseni.
Tuntud sordid: Coccineus - õied erk -vaarikpunased, taime kõrgus 75-80 cm, Albiflorus - õied lumivalged.
Kasvukoht: eelistab päikeselist, sooja, isegi kuuma kasvukohta.
Muld: mõõdukalt kuiv, värske, vett hästi läbi laskev.
Hooldus: peale esimest õitsemislainet lõigatakse ära õitsenud õisikuvarred tagasi kuni esimese korraliku leheni, mõne aja pärast algab õitsemine taas.
Sügisel lõigatakse õitsenud varred peaaegu maani maha. Taim multšitakse kõdu või kompostiga, ning kaetakse kuuseokste ja kilega lumetu külma ja sulaperioodidel tekkiva talveniiskuse vastu.
Taim on lühiajaline, iga kolme aasta tagant tuleb teda seemnetest uuendada. Sageli annab ka rikkalikku isekülvi. Seega tuleks kevadel rohimise käigus olla ettevaatlik, ning leides seemikuid, jätta nad peenrale kasvama.
Paljundamine: seemnete ja põõsa jagamise teel. Külvatakse talve alla - septembris, peale esimesi külmasid multšitakse kuivade lehtedega. Võib külvata ka aprilli lõpus, mai alguses nii avamaale kui ka istikukasti, alalisele kasvukohale istutatakse juulis -augustis, taimedevaheliseks kauguseks jäetakse 50-60 cm.
Kasutamine: peale päikeseküllaste lillepeenarde sobib ka kuivadele nõlvakutele, kiviktaimlasse, katusaedadesse, sillutatud kiviplaatide vahele. Tema pitsilised, ning samal ajal küllaltki selgete piirjoontega rohkearvulised õisikud sobivad suurepäraselt paljude teiste samal ajal õitsevate mitmeaastaste taimedega, nagu näiteks itaalia aster, mesiohakas, metssalvei, käokann jt.
Partnerid: Aster amellus, Centaurea dealbata, Echinops, Nepeta, Salvia nemorosa.
Perekond: Valerianaceae.
Looduslik õitsemisperiood: mai-august. Õitseb esimesel aastal pärast külvi.
Lehestik: lihtne, munajas, paljas, hallikasroheline.
Õistaime kõrgus: 60 cm.
Taimede vaheline kaugus: 45 cm.
Talvekindluse tsoonid: Z5 - Z8.
Kasutamine: suurepärane lõikamiseks, ravimtaim.
1,0 g = 450 seemet.
Punane kannuslill. Bot. syn.: Kentranthus ruber (L.), Valeriana alba Mazziari, Valeriana coccinea hort., Valeriana rubra L.
