Teie ostukorv on tühi.
Punapeet "Bordo 237"
Beta vulgaris L. var. conditiva.
Punapeet "Bordo 237".
Keskvarajane sort (70-120 päeva). Viljaliha õrn, mahlakas, magus. Juurvili kaalub 230-500 g, head maitseomadused. Saaki võib saada 7-9 kg/m2 kohta.
Seemned hakkavad idanema temperatuuril +4+5°C. Optimaalne idanemise temperatuur on +18+25°C. Temperatuuri langedes kasvuprotsess aeglustub, aga arenema hakkavad juurikate asemel õievarred. Õitsemist soodustavad jahedad aastad ja pikad päevad. Täiskasvanud taimed kannatavad lühiajalisi külmaperioode temp. -2-3°C. Tõusmed tavaliselt sellisel temperatuuril hukkuvad.
1,0 g = 40-55 seemet.
* Peet on nõudlik kogu kasvuperioodi jooksul. Omades hästi arenenud lehestikku tarbib ta intensiivselt niiskust. Niiskust seob ta 2,5-3 korda rohkem kui porgand.
Peet nõuab head kasvupinda. Ta ei talu liigniiskeid, külmi ja happelisi muldi, mis sisaldavad puudulikult kaaliumi ja lämmastikku. Teda on parem kasvatada hästi õhustatud neutraalsetel või vähehappelistel muldadel. Kasvu alguses vajab peet rohkem lämmastikku, lõpu poole kaaliumit ja kogu kasvuperioodi vältel fosforit.
Peet on kultuur mis armastab naatriumit ja pealtväetamist soolaga (NaCl). Vegetatsiooniperioodi jooksul on vaja teha kaks korda pealtväetamist soolalahusega (1 spl. soola 1 ämbri vee kohta, kuluga 1 ämbritäis lahust 1 ruutmeetrile.
Parimad eelviljad peedile on kurk, kapsas, varane kartul, mida on eelnevalt väetatud orgaanilise väetisega. Viljakatele muldadele antakse ainult mineraalväetisi. Kevadel kaevamise ajal 15-20 g ammooniumsalpeetrit või 20-30 g ammooniumi, 30-40 g superfosfaati ja 10-15 g kaaliumkloriidi ühele ruutmeetrile. Väheviljakatele muldadele tuleb külvi alla anda veel ka orgaanilist väetist, sügisel sõnnikut, aga kevadel kõdu või komposti (üheke ruutmeetrilr 4-5 kg sõnnikut või 2-3 kg kõdu või 3-4 kg komposti). Mulla happesuse neutraliseerimiseks viiakse mulda 0,5-1 kg tuhka ühele ruutmeetrile.
Keskvarajane sort (70-120 päeva). Viljaliha õrn, mahlakas, magus. Juurvili kaalub 230-500 g, head maitseomadused. Saaki võib saada 7-9 kg/m2 kohta.
Seemned hakkavad idanema temperatuuril +4+5°C. Optimaalne idanemise temperatuur on +18+25°C. Temperatuuri langedes kasvuprotsess aeglustub, aga arenema hakkavad juurikate asemel õievarred. Õitsemist soodustavad jahedad aastad ja pikad päevad. Täiskasvanud taimed kannatavad lühiajalisi külmaperioode temp. -2-3°C. Tõusmed tavaliselt sellisel temperatuuril hukkuvad.
1,0 g = 40-55 seemet.
* Peet on nõudlik kogu kasvuperioodi jooksul. Omades hästi arenenud lehestikku tarbib ta intensiivselt niiskust. Niiskust seob ta 2,5-3 korda rohkem kui porgand.
Peet nõuab head kasvupinda. Ta ei talu liigniiskeid, külmi ja happelisi muldi, mis sisaldavad puudulikult kaaliumi ja lämmastikku. Teda on parem kasvatada hästi õhustatud neutraalsetel või vähehappelistel muldadel. Kasvu alguses vajab peet rohkem lämmastikku, lõpu poole kaaliumit ja kogu kasvuperioodi vältel fosforit.
Peet on kultuur mis armastab naatriumit ja pealtväetamist soolaga (NaCl). Vegetatsiooniperioodi jooksul on vaja teha kaks korda pealtväetamist soolalahusega (1 spl. soola 1 ämbri vee kohta, kuluga 1 ämbritäis lahust 1 ruutmeetrile.
Parimad eelviljad peedile on kurk, kapsas, varane kartul, mida on eelnevalt väetatud orgaanilise väetisega. Viljakatele muldadele antakse ainult mineraalväetisi. Kevadel kaevamise ajal 15-20 g ammooniumsalpeetrit või 20-30 g ammooniumi, 30-40 g superfosfaati ja 10-15 g kaaliumkloriidi ühele ruutmeetrile. Väheviljakatele muldadele tuleb külvi alla anda veel ka orgaanilist väetist, sügisel sõnnikut, aga kevadel kõdu või komposti (üheke ruutmeetrilr 4-5 kg sõnnikut või 2-3 kg kõdu või 3-4 kg komposti). Mulla happesuse neutraliseerimiseks viiakse mulda 0,5-1 kg tuhka ühele ruutmeetrile.
