Teie ostukorv on tühi.
Redis (värvipalett)
Värviline redise segu: Zlata(25%) + Granat(25%) + Blanka(25%) + Viola(25%).
* Redis - üks populaarsemaid varajasi köögivilju. Suve jooksul võib samalt peenralt saada kolm saaki. Redise kasvatamiseks valitakse kobeda, niiske, viljaka, neutraalse või kergelt happelise reaktsiooniga pinnas. Struktuuritutel ja toitainetevaestel muldadel redis juurvilja ei moodusta. Tavaliselt külvatakse 15. aprillist 15. maini ja siis 15. augustist 1. septembrini. Need piirangud on seepärast, et pika päeva tingimustes hakkab redis õitsema, ehkki on sorte, mida võib kasvatada kogu suve vältel (niipea kui lumi on sulanud ja kuni maa külmub) – näiteks sort „Duro“.
Selle kultuuriga tegeledes ärge unustage, et külviks tuleb valida suuremad ja värskemad seemned. Et saada suurt saaki, tuleb külvata ühtlaselt, mitte väga sügavale. Tiheda külvi korral juurvilja ei moodustu.
Redis on külmakindel, kuid talub halvasti kuiva ja sooja ilma: juurviljad on puised ja kibedad.
Redisele meeldib kobe, hästi vettpidav , väetisterikas muld. Esimese külvi tarbeks valmistatakse maa ette juba sügisel ja kaetakse kilega, niipea kui maa on 20 cm sügavuselt sulanud, kobestatakse ja külvatakse seeme. Mullale lisatakse ämbritäis kõdusõnnikut ja kõdunenud saepuru (kui neid pole, siis ämbritäis mättamulda ja ½ ämbrit jõeliiva), ½ l puutuhka, ¼ l lupja (dolomiidijahu), 1 spl superfosfaati, 1 spl nitroammofoskat, 1 spl karbamiidi ja 1 tl kaaliväetist (sulfaadi või kloriidina). Kõik see puistatakse 1m2-le kaevatud pinnasele laiali ja kaevatakse mulda, seejärel maa tasandatakse ja tehakse peenar.
Peenar ei pea olema kõrge, vaid kerge kallakuga, et vesi ei koguneks lohkudesse. Seemned külvatakse 1 cm sügavustesse vaokestesse. Vaokeste vahe 5 cm, seemnete vahekaugus 2-3 cm, seejärel vaokestele puistatakse mulda, kastetakse sooja veega ja kaetakse kattematerjaliga (lutrasiil, agriil jt).
Tavaliselt ei vaja kattematerjaliga kaetud peenrad enne tõusmete ilmumist enam kastmist. Peale tõusmete ilmumist kastetakse 1-2 päeva tagant, külmade ilmadega harvemini. Kui redis on juba hernetera suurune, tuleb kindlasti iga päev kasta, andes 1-2 ämbrit vett 1m2 kohta. Mida intensiivsem kastmine, seda mahlasem redis ja vähem kibeainet. Kattematerjali ei pea kasvuperioodil ära võtma, kuid kasvu aeglustamiseks viljakandeperioodil võiks seda teha.
Eng.: Radish. Suom.: Retiisi. Sven.: Rädisa. Bot.: Raphanus sativus L.
* Redis on praktiliselt tuttav igale köögiviljakasvatajale. Kuid on vähe neid kes teab et seda taime kasvatatakse kultuuris mitte väga kaua. Esimesed märkmed redise kohta euroopas on XVIII sajandi teisest poolest. Venemaal hakati redist kasvatama XIV JA XV sajandil. Redis pärineb palju vanemast kultuurist rõikast mida viljeldi juba vanas Egiptuses. Redise sordid tekkisid mutatsiooni tulemusena, siis moodustusid varased rõika kääbusvormid, millest valiku teel saadi meile tuntud redis. Meie ajal on tohutu hulk redise sorte. Redist eristatakse kuju järgi ja koore värvuse järgi.
On olemas valget värvi sordid suure viljaga ("Alfa", "Mohovski"). On olemas valge redis pikliku viljaga. Tüüpiline on selles grupis "Jääpurikas" või nagu teda rahva seas kutsutakse jääkas. Väga harva esinev on piklik kollasekoorelise viljaga. Selliseid sorte kohtab tihemini Tsehhis ja Saksamaal. Venemaal on tuntud praegu üks sort sellest grupist, pärit Tsehhist. Tema nimi on "Zlata".
Kõige suurema grupi moodustavad ümar-ovaa lsete viljadega välimuselt roosad või punased olenevalt värvi intensiivsusest: heleroosadest kuni tumepunaseni. Sellesse gruppi kuuluvad sordid: Korsar, Žara, Sofit.
Redisegruppi, mis on väga populaarne turul nimetatakse valgesaba. Siia kuuluvad redised, mis on ülevaltpoolt roosad või punased ja alt valged. Tüüpilised selle grupi esindajad on sordi: Roosakas-punane ja Punane, mõlemal on juurvilja ots valge. Kõigi eelpoolnimetatud redise sortide juurviljad on ümmargused või ovaalsed.
On olemas redisegrupp, mis on samade värvidega kuid juurvili on silinderjas: näiteks, sort "Prantsuse hommikusöök", mis valmib 18 päevaga. Sort "Krasnõi velikan" omab punast teravatipulist juurikat. Redisesordid, mis on suure viljaga on lühikese kasvuperioodiga 20-30 päeva. Piklike juurikatega sordid valmivad 40-60 päeva pärast tõusmete ilmumist.
Redist kasvatatakse toiduks. Süüakse peamiselt juurvilju kuid mõnedel sortidel nagu, näiteks, Mohovski on väga maitsvad mitte ainult juurviljad vaid ka lehed. Juurikad sisaldavad sinepiõli, mis stimuleerib toitainete omastamist, soovitatakse maksa ja sapipõie haiguste korral, vitamiinide gruppi B ja palju askorbiinhapet 25-30%. Mineraalainete sisalduse poolest on redis rikas kaaliumi, naatriumi, kaltsiumi, raua ja eriti joodi poolest. Peale selle pole redis väga kaloririkas nagu tomat, roheline sibul, spargel - kõigest 20 cal/100g. Juurvili moodustub varre alumise osa jämenemisel laiusesse sellepärast on selliseid tema sorte: Korsar, Sofit, Ranni krasnõi, Zarja jt võib vajadusel ümber istutada esimese pärislehe faasis. Aga sort Jääpurikas või Krasnõi velikan annavad ümberistutamisel moondunud juurvilja kuna pikaviljalistel ei moodustu juurvili mitte ainult varre alumisest osast vaid ka juurest ning sellepärast iga väiksemgi juurte vigastus noores eas tekitab ebardunud juurvilju.
Redise agrotehnika.
See pole keeruline. Seemned külvatakse kuivadena mulda 1-1,5 sm sügavusele, kui külvata sügavamale tekivad ovaalsed juurviljad. Redist külvatakse kevadel kohe pärast lume sulamist. Redis -külmakindel kultuur, aga tema katmine annab varasemat saaki.
Põhiline viga aiapidajatel redise külvi juures on liiga tihe külv. Sellepärast venivad taimed tihti välja ja ei saa vajalikku saaki. Kõige parem on redist külvata tüki kaupa 5x5 sm. Seda võib teha markeri abil aga et hoida ära suurt tööd võib teda külvata lindi abil kuhu on seemned eelnevalt kinnitatud vastava vahega. Seda võib teha iseseisvalt kui liimida seemned ajalehepaberi ribadele silikaatliimiga. Sakasmaal kasutatakse täpiskülviks külvikut, mis olenevalt sordist külvab seemned 10-15 x 3 sm.
Redis kasvab hästi tagasihoidlike temperatuuridel +12+16 °C. Kõrgematel temperatuuridel kasvatab redis peamiselt lehti aga mitte juurvilja.
Redis reageerib päeva pikkusele. Pika päeva üle 16 tunni ei moodusta taim juurvilja vaid hakkab kasvatama õievart õitsemiseks.
Redist võib kasvatada ka vahe või täiendkultuurina porgandi, peedi, tilli ja peterselli ridade vahel. Kuni tõuseb ja areneb põhikultuur redis juba valmib ja teda on kerge vagudelt ära koristada. Koristamist tehakse viljade järk-järgulisel valmimisel. Tavaliselt on juurvilja läbimõõt 1,5 sm. Sel ajal võetakse redise lehed pealt ära, et niiskuse tarbimine oleks väiksem, muidu muutuvad juurviljad pehmeks. Redise koristamisega ei tasu hilineda muidu kui juurikad üle kasvavad muutuvad nad puiseks ja kõvaks.
