Redis "Saxa 2" (Bio)

* Redis kuulub lühipäeva taimede hulka. Taime kasv on intensiivsem, kui viia ta lühipäevatingimustesse st.katta peenrad õhtul kella 19-st hommikul kella 7-8-ni musta kile või puidust kastiga. Sellistel tingimustel ja korraliku kastmisega võib juurvili saavutada kuni 10 cm läbimöõõdu ja ei kaota oma maitseomadusi. Seda peab arvestama eelkõige kasvuhoones kasvatades. Kõige suuremaks mureks redisekasvatamisel on taime õitsema hakkamine pika päeva tingimustes.
Pika päeva tingimustes võib redist varjutada  järgnevalt. Valmistatakse puidust raam, mis on kaetud läbipaistmatu materjaliga (tõrvapapp). Raam asetatakse õhtul kell l8 taimedele ja eemaldatakse järgmisel hommikul kell 7. Sel meetodil saavutatakse taimede arenguks vajalik 13 tunnine valgusrežiim.
Õisikuvarre teket võib vähendada ka pinnase pidevalt niiskena hoidmisega. Mullal ei tohi lasta läbi kuivada. Soovitav on kasta õhtuti 2-3 päeva järel, kuival ajal iga päev õhtul ja hommikul. Redise arengu esimesel 10-l päeval peab kastmisel niiskus ulatuma 8 cm sügavusele, vilja moodustumise perioodil mitte alla 15 cm sügavusele.
Redis annab hea saagi ainult lühipäeva tingimustes, seetõttu võib teda külvata ka suve lõpupoole. Põhjapoolsematel aladel augusti alguses, keskvöötmes peale 15 augustit.
Suurt kahju saagile teevad kapsakärbsed ja -koid. Nende tõrjumiseks ei või kasutada keemilisi preparaate, kuna redis on kiirestivalmiv ja mahlane vili. Parem on peale kastmist ja enne mulla kobestamist puistata reavahedesse tubakat. Selle puudumisel sobib ka must või punane pipar (1 teelusikatäis ruutmeetrile).
Redise sordid tolmlevad kergesti omavahel ja ka rõikaga. Seetõttu tuleb sordipuhaste seemnete saamiseks sobiv taim katta marliga või ehitada tiheda võrguga kaetud raam mitmele taimele peale panemiseks. Sellisel juhul tolmeldatakse taime kergelt raputades või meelitatakse raami alla kärbseid liha või kalatükiga. Et saada saaki pidevalt, tuleb järgnev partii külvata kohe, kui eelnevalt külvatud taimedel on ilmunud esimesed lehekesed.
Tavaliselt külvatakse redist sügisel vähem, kuid sügisene redis on kevadisest maitsvam, taim ei hakka õitsema, vili on suur magus ja mahlane, ei muutu kibedaks ja ei närbu. Üldjuhul ei kahjusta sügisesi tõusmeid ka kahjurid. Peenral võib hoida rediseid külmade saabumiseni, koristades saaki vastavalt vajadusele.
Külvata võib kogu augustikuu jooksul ja septembri alguses. Sügiseseks külviks on otstarbekam valida kiirestivalmivaid sorte. Liiga tiheda külvi ja umbrohtunud pinnas puhul moodustub kidur ja puine juurikas. Juhul kui redisetaimed on tärganud selleks mittesobivas kohas, võib neid ka ümber istutada. Sellisel juhul moodustub hoolikal kastmisel sama kvaliteetne juurvili, ainult mõningase hilinemisega. 

Eng.: Radish. Suom.: Retiisi. Sven.: Rädisa. Bot.: Raphanus sativus L. var. sativus.