Redis "Scarlet Globe"

Redis "Scarlet Globe".
Ameerikas väga populaarne varajane sort: 22-28 päeva tõusmetest kuni saagini. Juurviljad on kirsipunased, ümmargused, kuni 2,5 cm läbimõõdus. Viljaliha lumivalge, krõmpsuv, ilma kibeaineta. Ideaalne sort varajaseks või hiliseks külviks katmikalal.

* Redist kasvatatakse paljudes maailma piirkondades, aga Vahemeremaades, redise kodumaal – juba rohkem kui 4000 aastat.
Redis oli üks nendest kultuurtaimedest, mida kasvatati rahvusvahelises kosmosejaamas eesmärgiga uurida taimede arengut kaaluta oleku tingimustes. Redis valiti oma lühikese kasvuaja tõttu, samuti ka seetõttu, et toiduks saab tarvitada nii tema juurvilja kui ka lehti, mis on väga oluline taimede kasvatamisel kosmose tingimustes.
Nii imelik kui see ei ole, siis kõige kasulikum osa redisest on tema pealsed, mis peenestatakse ja kasutatakse rohelisena salatites, aga samuti lisatakse suppidele, garneeringutele, keedetud ja hautatud lihale.
Rohelistes lehtedes on kõik redise omadused, kuid kontsentreeritumal kujul (!).
Redise pealsed on meeldiva vürtsika maitsega ning annavad roogadele veel tugeva värvuse.
Redis on hea mineraalainete ja vitamiinide allikas, mis on eriti oluline just varakevadel, kui värskeid köögivilju on vähe. Ta sisaldab С, В1, В2, В5, РР vitamiine, kaaliumit, kaltsiumi, naatriumi, magneesiumi, fosforit ja rauda. Samuti on redises suhkruid, fermente, kiudainet ja taimseid rasvu. See igas mõttes kasulik köögivili aitab suurendada immuunsust ja vere hemoglobiinitaset. Samuti tugevdab ta ainevahetust, tõstab isu, parandab seedimist just tänu suurele kiudaine sisaldusele.
Peale selle, suur looduslike fütontsiidide sisaldus teeb redisest suurepärase antibakteriaalse vahendi: redisesalat mitte ainult ei aita vältida nohu, vaid kui see on tekkinud, siis kiirendab tervenemist.

Eng.: Radish. Suom.: Retiisi. Sven.: Rädisa. Bot.: Raphanus sativus L. var. sativus.