Keskvarajane sort, tõusmetest tehnilise küpsuseni kuni 30-35 päeva. Punased ümmargused juurviljad.
1,0 g = 100-120 seemet.
* Ka sügisene redis väärib tähelepanu!
Suvise ja sügisese köögiviljade mitmekesisuse juures on redis jäänud miskipärast tagaplaanile. Aga asjata. Suvi pole ju igavene. Seepärast võiks näiteks juuli keskel külvata redist sügiseseks tarbimiseks. Kevadel on tema kasvatamine keeruline, kuna vegetatsiooniperiood on pikk - 2 kuud. Juunis on aga päev pikk, aga see redisele ei sobi ja ta hakkab õitsema. Vilju kusjuures ta ei moodusta. Aga sügisel on asi teine. Muld on soojenenud ja hoiab pikalt soojust.
Sügisel tuleb redist külvata otse pinnasesse. Taimede vahekaugused peaksid olema suuremad kui kevadisel külvil. Ridade vahe 15-20 cm, aga taimede vahe 5-8 cm. Tavaliselt kasutatakse redise jaoks salati alt vabanenud maa-ala või tehakse kõrgem peenar varajase kartuli alt vabanenud kohta.
Augustis ja septembris tavaliselt põuda enam ei ole ja redis kasvab siis praktiliselt ise, vajamata erilist hoolt. Isegi umbrohud sel ajal eriti ei sega.
Alates septembri keskpaigast võib vähehaaval koristamisega alustada. Kuid kogu saaki ei maksa ära koristada seni, mil maa pole külmunud. Isegi kui tuleb esimene lumi, ei juhtu veel midagi. Kui lumi sulab, kasvab redis edasi nagu midagi poleks juhtunud. Ta talub hästi ka tõsisemaid öökülmi, kuna maa on soe.
Oktoobris sügisene redis koristatakse ja viiakse keldrisse hoiule. Seal säilib ta veebruari-märtsini maitset kaotamata. Veidi võib ta närbuda, juhul kui keldris on niiskust vähe.
Eng.: Radish. Suom.: Retiisi. Sven.: Rädisa. Bot.: Raphanus sativus L. var. sativus.