Teie ostukorv on tühi.
Punapeet "Cylindra" (bio)
Öko seemned
Punapeet "Cylindra" (ökoseemned mahekasvatuseks) - Beta vulgaris.
Säästab põllupinda + lihtne koristada. Usaldusväärne ja populaarne sort.
Keskhiline sort: tõusmetest valmimiseni kuulub 110-130 päeva.
Juurvilja pikkus 10-16 cm, diameeter 5-9 cm, vilja mass 180-350 g, värvus tumepunane.
Heade maitseomadustega ja säilib väga hästi. Optimaalne idanemise temperatuur +18 +20°C. Seemned külvatakse mai algul avamaale, 45-60 cm vahedega ridadesse või 30-40 cm vahedega vagudesse. Saak koristatakse valikuliselt alates juulist. Peete võib säilitada ka talveperioodiks.
Punapeedi kasvatamine.
Istutusskeem : 30-40 x 5-6 cm; (50-20) х 5-6 сm.
Söögipeet külvatakse üherealisena laiade reavahedega (30-40 cm), taimede vahekaugus reas 5-6 cm.
1 gramm = 40-55 seemet.
Peedi koristamine ja säilitamine.
Rohkem suhkruid salvestub juurviljadesse soojal, päikeselisel sügisel, kui ööd muutuvad jahedamaks. Saagi korjamise lähenedes kastmine lõpetatakse, mis viib suhkrute intensiivsema ladestumiseni. Kuid kui sügis on väga kuiv, tuleb kastmine lõpetada mitte enne kui nädal enne saagi korjamist. Koristatakse enne, kui maa hakkab kahutama. Eriti tähtis on see silindrikujulise viljaga sortidele.
Eestis alustatakse koristamist, sõltuvalt ilmast, septembri kolmandal dekaadil või varem.
Selleks, et parandada peedi säilivust, soovitatakse kuhjastada peet keldris koos liivaga, pannes peeti vaheldumisi liivaga. Temperatuur ei tohi langeda alla nulli.
Tähtis: saagi koristusel ei tohi lõigata lehti juurviljale liiga lähedalt- jätke 3-6 cm, et mahl ei jookseks välja.
Säästab põllupinda + lihtne koristada. Usaldusväärne ja populaarne sort.
Keskhiline sort: tõusmetest valmimiseni kuulub 110-130 päeva.
Juurvilja pikkus 10-16 cm, diameeter 5-9 cm, vilja mass 180-350 g, värvus tumepunane.
Heade maitseomadustega ja säilib väga hästi. Optimaalne idanemise temperatuur +18 +20°C. Seemned külvatakse mai algul avamaale, 45-60 cm vahedega ridadesse või 30-40 cm vahedega vagudesse. Saak koristatakse valikuliselt alates juulist. Peete võib säilitada ka talveperioodiks.
Punapeedi kasvatamine.
Istutusskeem : 30-40 x 5-6 cm; (50-20) х 5-6 сm.
Söögipeet külvatakse üherealisena laiade reavahedega (30-40 cm), taimede vahekaugus reas 5-6 cm.
1 gramm = 40-55 seemet.
Peedi koristamine ja säilitamine.
Rohkem suhkruid salvestub juurviljadesse soojal, päikeselisel sügisel, kui ööd muutuvad jahedamaks. Saagi korjamise lähenedes kastmine lõpetatakse, mis viib suhkrute intensiivsema ladestumiseni. Kuid kui sügis on väga kuiv, tuleb kastmine lõpetada mitte enne kui nädal enne saagi korjamist. Koristatakse enne, kui maa hakkab kahutama. Eriti tähtis on see silindrikujulise viljaga sortidele.
Eestis alustatakse koristamist, sõltuvalt ilmast, septembri kolmandal dekaadil või varem.
Selleks, et parandada peedi säilivust, soovitatakse kuhjastada peet keldris koos liivaga, pannes peeti vaheldumisi liivaga. Temperatuur ei tohi langeda alla nulli.
Tähtis: saagi koristusel ei tohi lõigata lehti juurviljale liiga lähedalt- jätke 3-6 cm, et mahl ei jookseks välja.
Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Köögiviljade ja puuviljade optimaalsed säilitusrežiimid".
* Peedi istutamisel jätke meelde, et see kultuur armastab tavalist soola. Kasvuperioodil tuleks teda kaks korda väetada soolalahusega (1 tl soola ämbri vee kohta, seda arvestades 1 ruutmeetri pinna kohta). Väetada võib ka kuivalt, kuid hiljem tuleks peeti rikkalikult kasta, et toitvad ainet satuksid võimalikult ruttu juurte süsteemi. Et peet kasvaks ilusti, tuleks taimi harvendada, istutada ühekaupa, kindlasti peaks ka peajuure otsa ära näpistama. Kui pikeerimisel taimed istutada liiga sügavale, siis võivad juurviljad tulla väikesed.
Ja veel üks kavalus: peet on väga suur niiskuse armastaja. Eriti augustis peab tagama võimalikult niiske pinna, kuna siis toimub peedil intensiivne mahlavool juurtes.
Fosfori puudusel kasv pidurdub ning juurviljade kasv seiskub, lehed muutuvad väiksemaks.
Lämmastiku puudusel areneb taim aeglaselt, jääb kasvus maha, lehed muutuvad kahvatu-roheliseks.
Kaaliumi puudusel kasv aeglustub, lehtedele tekivad hallikaspruunid laigud, lehed kärbuvad taime äärtest.
Mangaani puudusel tekivad lehtedele mustad laigud (ekslikult peetakse seda haiguseks), seejärel sureb lehelaba, lehed keerduvad.
Vase puudusel (turba muldadel) toimub juurikate mädanemine.
Boor alandab juurikate haigestumist kuivmädanikku.
Pealtväetamine 1%-lise keedusoola lahusega tõstab juurviljade suhkrusisaldust.
Esimene pealtväetamine viiakse läbi paari pärislehe ilmumisel lehmasõnniku lahusega, mis on lahjendatud 4-5 korda, või 8-10 kordse lahjendatud linnusõnnikuga. Teine - 2-3 nädala pärast puutuha lahusega, arvestusega 500 grammi puutuhka 10 liitrile veele.
