Teie ostukorv on tühi.
Redis "Gaudry"
Raphanus sativus L. var. radicula Pers.
1.28€
Maksudeta: 1.05€
Maksudeta: 1.05€
Redis "Gaudry".
Varajane saagikas sort. Tõusmetest saagini 22-25 päeva, juurvili punane valge tipuga. Kasvatamiseks avamaal ja katmikalal.
Sobib külvamiseks kevadel ja teist korda augustis. 1,0 g = 100-120 seemet.
Varajane saagikas sort. Tõusmetest saagini 22-25 päeva, juurvili punane valge tipuga. Kasvatamiseks avamaal ja katmikalal.
Sobib külvamiseks kevadel ja teist korda augustis. 1,0 g = 100-120 seemet.
* Redis kuulub lühipäeva taimede hulka. Taime kasv on intensiivsem, kui viia ta lühipäevatingimustesse st.katta peenrad õhtul kella 19-st hommikul kella 7-8-ni musta kile või muu kattega. Sellistel tingimustel ja korraliku kastmisega võib juurvili saavutada kuni 10 cm läbimöõõdu ja ei kaota oma maitseomadusi. Seda peab arvestama eelkõige kasvuhoones kasvatades. Kõige suuremaks mureks redise kasvatamisel on taime kiire õitsemahakkamine. Pika päeva tingimustes võib redist varjutada ka järgnevalt. Valmistatakse puidust raam, mis on kaetud läbipaistmatu materjaliga, näit. (tõrvapapp). Raam asetatakse õhtul kell l8.00 taimedele ja eemaldatakse järgmisel hommikul kell 7.00. Sel meetodil saavutatakse taimede arenguks vajalik 13 tunnine valgusreþiim. Õisikuvarre teket võib vähendada ka pinnase pidevalt niiskena hoidmisega. Mullal ei tohi lasta läbi kuivada. Soovitav on kasta õhtuti 2-3 päeva järel, kuival ajal iga päev õhtul ja hommikul. Redise arengu esimesel 10-l päeval peab kastmisel niiskus ulatuma 8 cm sügavusele, vilja moodustumise perioodil mitte alla 15 cm. Redis annab hea saagi ainult lühipäeva tingimustes, seetõttu võib teda külvata ka suve lõpupoole. Põhjapoolsematel aladel augusti alguses, keskvöötmes peale 15. augustit. Suurt kahju saagile teevad kapsakärbsed ja -koid. Nende tõrjumiseks ei või kasutada keemilisi preparaate, kuna redis on kiiresti valmiv ja mahlane vili. Parem on peale kastmist ja enne mulla kobestamist puistata reavahedesse tubakat. Selle puudumisel sobib ka must või punane pipar (1 teelusikatäis ruutmeetrile).
Redise sordid tolmlevad kergesti omavahel ja ka rõikaga. Seetõttu tuleb sordipuhaste seemnete saamiseks sobiv taim katta marliga või ehitada tiheda võrguga kaetud raam mitmele taimele peale panemiseks. Sellisel juhul tolmeldatakse taime kergelt raputades või meelitatakse raami alla kärbseid liha või kalatükiga. Et saada saaki pidevalt, tuleb iga järgnev partii külvata kohe, kui eelnevalt külvatud taimedel on ilmunud esimesed lehekesed.
Tavaliselt külvatakse redist sügisel vähem, kuid sügisene redis on kevadisest maitsvam, taim ei hakka nii lihtsalt õitsema, vili on suur magus ja mahlane, ei muutu kibedaks ja ei närbu. Üldjuhul ei kahjusta sügisesi tõusmeid ka kahjurid. Peenral võib hoida rediseid külmade saabumiseni, koristades saaki vastavalt vajadusele. Külvata võib kogu augustikuu jooksul ja septembri alguses. Sügiseseks külviks on otstarbekam valida kiirestivalmivaid sorte. Liiga tiheda külvi ja umbrohtunud pinnas puhul moodustub kidur ja puine juurikas. Juhul kui redisetaimed on tärganud selleks mittesobivas kohas, võib neid ka ümber istutada. Sellisel juhul moodustub hoolikal kastmisel sama kvaliteetne juurvili, ainult mõningase hilinemisega.
Eng.: Radish. Suom.: Retiisi. Sven.: Rädisa.
* Kasvatamise iseärasused.
Redis on külmataluv kultuur, tõusmed taluvad kuni -3 oC külma, suuremad taimed -5-6 oC, kusjuures maitseomadused ei kannata. Optimaalne kasvutemperatuur on +15+18 oC.
Redist külvatakse varakevadest kuni suve lõpuni. Kõige paremini kasvab redis saviliiva mullas peale kapsast, peeti või rõigast. Külvatakse redis päikselisele kohale huumusrikkasse mulda. Varjulises kohas võivad ebaõnnestuda. Peale külvi kaetakse muld tuhaga kuna redis vajab palju kaaliumi. Külvatakse suuri seemneid kuna väikestest seemnetest kasvatatud taimed lähevad kergesti putkele. Rediseid on kindlasti vaja harvendada, kobestada ja kergelt mullata.
Kastmisrežiim.
Niiskuse puudus avaldab suurt mõju juurika arenemisele ja maitseomadustele. Juurikas muutub krobeliseks, närtsinuks, koor muutub puiseks, kaotab oma mahlasuse. Redis on niiskustarmastav taim, pinnas peab kogu aeg olema niiske ja sellepärast kasutatakse rediste kastmiseks vihmutussüsteemi. Kasta tuleb kas ülepäeva või igapäev. Soovitavalt õhtuti. Põuasel ajal kasta rikkalikult nii hommikul kui õhtul.
Saagi kogumine ja säilitamine.
Enne saagikoristust rediseid kastetakse. Saaki koristatakse varahommikul. Siis on nad kõige mahlasemad. Peale väljakaevamist eemaldatakse juurikatelt lehed, pestakse, kuivatatakse ja pakitakse kilekotti. Säilitatakse külmkapi alumisel riiulil lahtises kotis.
Külv kevadel ja suvel.
Redise valmimine on sorditi väga erinev. Redist jaotatakse kahte gruppi. Esimene grupp – kiireltvalmivad sordid (tärkamisest valmimiseni 20-30 päeva). Neid külvatakse kevadel, kuna suvel lähevad nad kiirelt putkele. Juurikas on neil väike 10-30 g, vorm ja värvus on erinev, säilivad lühikest aega.
1.Redise seemned külvatakse varem ettevalmistatud peenrale 1 cm sügavusele.
2.Kolme nädala pärast võid saaki korjata. Mahlane redis on maitsvaks lisandiks salatis.
Suvisesed ja sügisesed sordid.
Teine grupp on hilisvalmivad sordid. Nendel sortidel on pikk valmimisaeg, juurikad on suured 200 g ja raskemad, nad säilivad hästi osad kuni kesktalveni ja kauem, ei putku ja sellepärast külvatakse neid kesksuvel ja sügisel. Juurikad on terav magus maitse, ei närtsi. Tuntumad sordid on : Valge Alba, Kvant, Vürtsburgi, Viru valge, Variant, Sofitt, Nugis, Veera, Rodar.
Seemnete saamine rediselt.
Redis moodustab seemned 140-150 päeva pärast külvamist. Redise õisikud tuleb kindlasti katta, et saada sordipuhtaid seemneid. Külv tehakse kasvuhoonesse. Kui on juba moodustunud juurikas, tõmmatakse taim välja, eemaldatakse külgmised lehed, jättes alles ainult kaks keskmist ja istutatakse välja skeemi 70X35 cm järgi eelnevalt kastetud peenrasse. Hooldus seisneb regulaarsel kastmises, kobestamises, väetamises, muldamises ja varte sidumises toe külge. Peamine õisikuvars näpistatakse ära, et kasvaksid külgvõrsed. Kui hakkab vihma sadama tuleb seemikud katta kilega. Kui valmivad seemnekojad muutuvad pruuniks, lõigatakse pealsed ära ja kuivatatakse ülesriputatult ja seejärel puistatakse seemned välja. Külviks korjatakse välja suuremad seemned. Kuivatatakse ja hoitakse tubasel temperatuuril.
