Kalju-kukehari "Tripmadam"

Kalju-kukehari "Tripmadam" - Sedum reflexum.
Mitmeaastane pinnakattetaim, moodustab kauni vaiba kõrgusega 15-25 cm. Lehed sinakas-rohelised, mahlased, ühtlaselt võrsetel paigutunud.
Õied kuldkollased, koondunud peaaegu kerajatesse õisikutesse. Õitseb juulis, õitsema hakkab teisest-kolmandast kasvuaastast. Valgust armastav, lepib kerge varjuga. Vähenõudlik, põuakindel, kasvab hästi igasugusel kultiveeritud mullal kuhu on lisatud veidi kõdu või kompostmulda. Ühel kohal kasvab kuni 5 aastat.
Seemned külvatakse kevadel või sügisel madalasse kaussi või kasti, mis kaevatakse peenrasse või pannakse kasvuhoonesse. Idanevad temperatuuril +18..+22°C 10-12 päeva. Tõusmed on väga väikesed, 1-2 pärislehe faasis pikeeritakse kastidesse või peenrasse.
Kasutatakse kiviktaimlates, miksbordüürides, bordüürides. Õisikuvarred lõigatakse peale õitsemist maha.
Taim on roomava juurestikuga moodustades  vaiba, püsik, hästi hargnevate võrsetega mis on 15-25 cm kõrgused. Mitteviljuvad varred on tihedalt kaetud lehtedega. Lehed on piklik-nõeljad, teravatipulised, tihedalt varrele asetunud, rohekad. Õied on erekollased, kuni 3 cm läbimõõduga kogunenud tihedatesse õisikutesse. Õitseb augustis-septembris 35-40 päeva. 1,0 g = 10000 seemet.

Kasvuala: armastab valgust (välja arvatud hispaania kukehari. Varjus nad ei õitse ja venivad välja ning kaotavad oma dekoratiivse väljanägemise nii et neid pole võimalik äragi tunda.Taluvad hästi kuivust. Ühel kasvukohal kasvavad ilma ümberistutamata kuni 5 aastat. Ei ole nõudlik, areneb mullal millele on lisatud väike kogus kõdu või komposti.
Hooldus: tugevamad liigid- valge, väändunud ja valekukehari. Lõunapoolsemad (hispaania, zieboldi, eversii), tahavad kindlasti esimesel aastal talveks katet, muidu muutuvad kevadeks "koledaks". Edaspidi muutuvad nad tugevamaks ja peale nene kevadist puhastamist  ja turgutamist on uuesti dekoratiivsed. Taimede seas esineb väljalangemist. Iga 3-6 aasta järel tuleb põõsaid kindlasti jaotada või täiustada uute taimedega. Mõnede liikide õievarred soovitatakse peale õitsemist ära lõigata kuna nad rikuvad taime dekoratiivsust.
Hoolduse ajal vajab see taim korralikku rohimist, nad ei talu umbrohtumist.
Paljundamine: seemnetega, põõsa jaotamisega ja võrsetega. Seemnete külv tehakse kevadel või sügisel peenrasse või pottidesse, mis asetatakse kasvuhoonesse.
Tõusmed on väga väikesed.1-2 pärislehe  ilmumisel nad pikeeritakse kasti või peenrale. Noored taimed hakkavad õitsema 2-3 aastal. 4-5 aastased põõsad jagatakse sügisel või kevadel 3-4 osaks. Sobivad vaipkompositsioonideks ja äärelilleks. Kõrgekasvulisi liike kasutatakse edukalt teede ja seinte ääres. Mõnda liiki ka lõikelilleks. Näevad kenad välja kiviktaimlas ja suuremate kivide ääres. Paljud liigid on suurepärased meetaimed. Isegi kuivade ilmadega eritavad õied piisavalt mesist nektarit. Nende õite kuldne mesi kuulub parimate sortide kategooriasse, omab häid maitse ja raviomadusi. Uus suund nende taimede kasvatamisel on kasvuala laiendamine linnadesse. Kasutada võib neid haljastuses murus, katustel ja kivistel aladel. Lehed on kaetud kihiga mis kaitseb taime saastatud linnaõhu eest, tal on kerge juurdumine ja minimaalne hooldus. See teeb tema kasvatamise lihtsaks. Isegi väga vaestel muldadel näeb ta väga dekoratiivne välja.

Eng.: Stone Orpine, reflexed stonecrop, crooked yellow stonecrop, goldmoss, rock stonecrop, St. Vincent's rock stonecrop, yellow stonecrop. Suom.: Kalliomaksaruoho. Sven.: Stor fetknopp, klippknopp. Bot. syn.: Sedum rupestre L.