Tõhus tõrjevahend kõige tüütumate riideid hävitavate putukate – riidekoide (Tineola bisselliella) vastu. Püünis meelitab koisid tugevalt. Püünise pinnale laskunud koid ei pääse enam lahti ja hukkuvad, seetõttu ei teki riietest toituvaid röövikuid.
Kasutamine: eemaldage kaitseriba, voltige vastavalt märgitud murdejoontele karbike ja asetage püünis kohta, kus on kõige suurem tõenäosus kohata riidekoisid: kappidesse ja garderoobidesse või nende lähedusse. Hakake püüniseid kasutama kohe, kui märkate esimesi lendavaid koiliblikaid. Soovitatav kasutustihedus on 1-2 tk. toa kohta.
Suurima tõhususe saavutamiseks on soovitav püüniseid vahetada iga kahe kuu tagant. Püüniseid peab tihedamini vahetama, kui neis on väga palju koisid või tolmu.
Kehtivusaeg: piiramatu.
Pakendis 1 tk.
Fotol: Riidekoi - Tineola bisselliella.
* Riide- ja mööblikoi on ammu „populaarsed“ oma tegevuse tõttu: rikuvad riideid, karusnahast ja villasest tooteid, mööblit, vaipu ...
Seejuures mööblikoi eelistab lisaks puidule närida ka karusnahku, villa ja villaseid tooteid, riidekoi enamasti ainult puuvillaseid tooteid. Looduses on mõlemad liigid selgelt väljendunud keratofaagid, st toituvad loomade villast, sulgedest, aga korteris võivad kergelt oma menüüd vahetada. Vanasti kutsuti mõlemat liiki koisid ühe nimetusega – „riidekoi“, ka tänapäeval on see nimetus tavainimeste seas säilinud, kuigi liblikad neil on kergesti teineteisest eristatavad.
Seepärast edaspidi tekstis nimetatakse mõlemat liiki riidekoiks, kui kirjeldatakse mõlema liigi ühiseid jooni, aga kui on vaja täpsustada, siis öeldakse eraldi. Mõlemad koiliigid on teineteisega üsna sarnased. Täiskasvanud liblikad pole eriti suured – tiibade siruulatus on 5-9 mm, neil on märkamatu õlgkollane värvus.
Riidekoi (Tineola bisselliella) – on peaaegu alati helekollane. Esmapilgul on liike omavahel eristada keeruline.
Mööblikoi (Tineola furciferella) võib olla ka veidi tumedam, tal on ka tiibadel tumedamad laigud.
Tineola bisselliella.
Mööblikoid ja riidekoid on omavahel raske eristada. Õhus näeb mööblikoi välja kui väike ja lendamises mitte eriti osav putukas, kusjuures lendavad mõlema koi puhul just isased isendid. Emastel on ka tiivad, kuid nad ei kasuta neid.
Fotol: Mööblikoi (Tineola furciferella).
Peamiseks kahjustajaks pole mitte koiliblikas. Otsesteks riide ja mööblipolstri hävitajateks on koi vastsed – märkamatud väiksed ussikesed, kes korralikult ja üsna kiiresti närivad sviitritesse auke, radasid kasukatesse ja laike vaipadesse.
Koi vastsed ja munad: kuidas ja kuskohast neid leida. Niisiis, just koi vastsed toituvad meie riietest. Villastest ja puuvillastest esemetest oskab vastne kätte saada kogu selle miinimumi toitainetest, mida seal leidub ja selleks on tal vajalikud tööriistad – piisavalt tugevad ja pikad lõuad, kaks suurt haru, mis täidavad kääride rolli kangakiudude ja karusnaha lõikamisel. Igas neist on paar hambakest, mis suurendavad närimisvõimalusi. Võimsad lõualihased (praktiliselt terve pea ulatuses), tänu millele saab röövik avaldada näritavale materjalile piisavat survet. Tänu hästi arenenud suuaparaadile saavad riide- ja mööblikoi vastsed aktiivselt süüa riidekiude. Suur, võrreldes kehamõõtudega, kõht ja seedekulgla, kuhu mahub suur kogus toitu. Seejuures mööblikoi vastsed eristuvad hästi riidekoi omadest: riidekoi vastne võib ehitada oma väljaheidetest ja toidujääkidest lihtsa väikese katte, samal ajal aga mööblikoi röövik ehitab märgatava ja tugeva koridori kogu oma marsruudi ulatuses, mis on silmaga märgatav.
Niisuguse valkjas-kollase värvuse säilitab ta kogu oma arengu jooksul: riidekoi vastne teeb kookoni oma väljaheidetest ja kahjustatud kanga kiududest.
Toakoi röövikud on üsna väheliikuvad. Munast välja koorudes roomavad nad üksteisest väikestele vahekaugustele, kuid pärast täissöömist liiguvad väga vähe. Kui toit sobib vastsetele (sisaldab vähe või ei sisalda üldse sünteetikat), siis kasvavad nad kiiresti ja 18-20 päevaga jõuavad nad 12-13 korda kestuda ja pärast seda nukkuvad. Kui aga toit on vähetoitev (näiteks suure mitteseeduva sünteetiliste kiudude sisaldusega), siis enamusel juhtudel kestab areng 1-2, aga mõnikord ka kuni 6 kuud.
Märkuseks: riidekoide vastsete areng pidurdub ka juhul, kui temperatuur on nende elutsemiskohas madal. Röövikud ise väiksemaks ei jää, aga pärast kindla temperatuuri saavutamist peituvad kookonisse ja lõpetavad toitumise. Koide tubaste liikide munad on valged või kollakas-valged, väikesed ja nende pikkus ei ületa 0,5 mm. Emane muneb 50-80 muna kaupa rühmadena otse riietele või muule kangale, kus järglased toituma hakkavad.
Riidekoi ja mööblikoi munad arenevad 5-6 päeva, kuid temperatuuri alanemisel see periood pikeneb, aga alla 0°С munad üldse hukkuvad.
Koide toitumine ja nende otsene kahju.
Riidekoi liblikad ei toitu üldse, kuna suuaparaat ja seedetrakt ei ole neil täielikult arenenud ja peale selle nad ei vaja seda (muide, koiliblikad elavad vaid paar nädalat, sageli 8-10 päeva). Emased munevad tavaliselt kolmandal-neljandal päeval peale koorumist, pärast seda hukkuvad kiiresti. Vastsed toituvad praktiliselt samas, kus nad koorusid. Toiduks kõlbab mistahes naturaalne kangas, karusnahk, vill, sageli parasiteerivad nad tekstiililadudes: riidekoi toiduks sobib mistahes naturaalne materjal …
Koivastsed, kes toituvad karusnahksetes asjades, ei saa vabalt minna üle villale, sest neil tuleb oma teekonnal läbi närida karusnaha kiud, mida nad ei söö, jättes maha paljaksnäritud teeraja ja kuhja villakiude riidel …
Koiröövikud ei saa täielikult toituda sünteetilisest materjalist. Kui kangas koosneb osaliselt sünteetikast, siis vastsed söövad seda, kuid sellisel dieedil kasvab röövik aeglasemalt kui naturaalsel kangal.
Paljunemine ja eluviis.
Nukust väljudes hakkavad isased kiiresti otsima emast koid, orienteerudes eelkõige lõhna järgi. Pärast paarumist, juba 3-4 tunni pärast hakkab emane munema. Muneb ta portsjonitena, seejuures on mööblikoi viljakam – üks emane muneb kuni 300 muna, samal ajal kui riidekoil on see arv vaid kuni 60. Riidekoil pole arengus ja paljunemises sesoonsust. Sama munakurna piires võivad vastsed areneda erineva kiirusega, liblikate väljalend on ebaühtlane ja erineval ajal. Looduses on kõikidel koiliikidel talveuni: talvituvad tavaliselt nukud ja viimase vanuseastme röövikud.
Võitlus koidega: kas on olemas tõeliselt tõhusat vahendit?
Tänapäeval eksisteerib suur hulk meetodeid koidest vabanemiseks, nii traditsioonilisi kui ka piisavalt kaasaegseid. Efektiivsemad nende seast on järgmised:
* riiete töötlemine aerosoolidega (insektitsiidid). Niisugused preparaadid võimaldavad kiiresti hävitada vastseid ja liblikaid mistahes aastaajal.
* kahjustatud riiete ja mööbli külmutamine kas õues alla -5°С või soojendamine palavate ilmadega päikese käes koos eelneva hoolika kloppimisega, sest vastsed kinnituvad mööbli või riide pinnale nõrgalt ja pudenevad maha.
* pesu pesemine maksimaalselt lubatud temperatuuril.
* kappides fumigaatorite ja liimpüüniste kasutamine
* peale selle kasutatakse kappide ja garderoobide kaitseks tugevalt lõhnavaid taimi – soolikarohi, lavendel, rosmariin, aga ka apelsinikoored, tubakas
* spetsiaalsed tööstuslikult toodetud plaadikesed erinevate lõhnadega (kappi asetatuna peletavad nad üsna kaua täiskasvanuid liblikaid). Oluline on meenutada, et lõhnavad ained mõjuvad vaid liblikatele.
* rohkem kindlam meetod koide paljunemise vastu on hoolikas karantiin: uute ostude kontroll, uute esemete pesemine kõrgemal temperatuuril, kasutatud esemete ostmise vältimine: alati on kergem vältida kahjustaja sissetungimist kui temast vabaneda!
Huvitavaid fakte:
* Koide hulgas on liblikas, röövikud, kes söövad auke aafrika antiloobi sarvedesse ja elavad seal, toitudes keratiinist.
* Ei vasta tõele, et emased toakoid on tiibadeta. Mistahes toakoi on tiibadega, nii isane kui emane. Emaste tiivad on lihtsalt palju väiksemad ja põhimõtteliselt on nad võimelised lendama. Kuid nad ei kasuta tiibu, kuna isased ise leiavad neid üles ja viljastavad, emased aga munevad ilma edasi liikumata.
* Riidekoi röövikud väldivad valgust: kui viia riided koos nendega valguse kätte, siis peituvad nad riiete vahele või oma käikudesse.